– 155 –
Wene rahwas, kes nende käest kaua aega juba maksusid nõudnud. Et nad ise otsust teha ei julgenud, kumma rahwa alla heitmine kasulikum oleks, siis küsisiwad nad jumalate käest nõuu, kas nad Pihkwa wõi Riia preestrite käest ristimist wastu pidada wõtma. Jumalate otsus oli Sakslaste poolt. Ilma wastu panemata lasksiwad Lätlased endid nüüd ristida ning warsti tõusiwad ristiusu kirikud terwel Lätimaal nähtawale. Lätlased oliwad seega Sakslaste alla heitnud ning neid oma peremeesteks tunnistanud. Wõidetud maa jagas piiskop enese ja ordu wahel ära, ning wõttis wõidetud rahwaste käest maksusid ja sõjamehi wõitmata paganate wastu sõdimiseks.
B. Piksepilw pea kohal.
I. Esimised põrutused.
68. Sakslaste esimene kokku puutumine Eestlastega.Kui Liiwlased, Semgallid, Littawid ja arad Lätlased alla heidetud oliwad, siis hakkasiwad ristiusu toojad ka Eestlaste ärawõitmise peale mõtlema. Nad oliwad neid juba aastal 1203, kui Albert oma wendadega Liiwimaale sõitis, Wisbi linna all ja pärast seda siis, kui Dietrich ja Kaupo Roomast tagasi tuliwad, küllalt tundma õppinud. Eestlaste kerged, weiksed laewad oliwad nende suured, rasked
