Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/153

wõidu kuulutusega piiskopile wõidutäheks. Ako oli Polotski kuninga Sakslaste wastu üles kihutanud ja rahwa mässama pannud. Teised wanemad wiidi Riiga wangi ja pandi seal ahelasse, kust piiskop nad pärast Saksamaale wiis. — Nüüd tahtsiwad Sakslased kord ka Koiwa Liiwlasi karistada, kes neile palju paha teinud. Et Semgallid Koiwa Liiwlastega ehk Toreidalastega waenluses elasiwad, siis läksiwad need Sakslastele nende palwe peale hea meelega appi. Westhard tõi 3000 meest sõtta. Sellest anti üks jagu Kaupo kätte, kes oma endise kantsi peale läks, kus tema sugulased elasiwad. Need põgenesiwad, kants oli Kaupo käes. Ta riisus oma endise kodu paljaks ja andis ta siis tuleroaks. Dabrieli kantsi Toreidat ei suutnud nad ära wõita, see oli liig tugew. Riisuti ja rööwiti sellepärast maal ümberringi ning tuldi suure sõjasaagiga Riiga tagasi, kus kõik ära jagati. Kahju saanud Liiwlased kutsusiwad teistkorda Polotski kuninga enesele appi, kes ka tuli ja Holmi kantsi ümber piiras. Sakstel oli õige peenike peus ja kartus suur. Ta tahtis Riiga minna, aga salakuulajad tõiwad talle sõnumid, et kõik teed Riia ümber täis kolmenurgelisi naelu olla, mille otsas inimesed ja hobused oma jalad lõhki ajawat, ja et merel laewu nähtud. See pani Polotski kuninga kartma ja ta läks 11 päewase ümberpiiramise järele Holme kantsi alt tagasi. Uut hirmust sõda Sakste poolt kartes, hakkasiwad Liiwlased rahu paluma. Rahupandiks pidiwad nad kõikide oma würstide ja ülemate pojad andma. Nüüd seadsiwad Sakslased neile maksusid peale, millest nad enam tänapäewani wabaks pole