ning terwe Liiwi ja Eestimaa üle wälja. Järgmise Daani kuninga
e. Haraldi ajal 863 (kuuleme Eestlasi Rootsi) kuninga Sigurdiga ühes koos kuulsas Brawall lahingis 735 Haraldi wasta sõdima, kus Sigurd 22000 ja Harald 30000 meest kaotasiwad. Wõit jäi Sigurdile, kellega Eestlased ühes sõdisiwad. Wõitja laskis oma poolwenna Haraldi kullatud laewas ära põletada ja tema tuha koju kanda. Selles sõjas kuuleme jälle ühest Tarkaderist, kes Eestlaste juhataja oli 85) ning kuninga wiimaks tema 12 waenlase nõuu järele suplemise juures ära tappis. — Haraldi poeg
Half Hurite langes Eestimaal selsamal wiisil nagu Ingwar ja tema sohipoeg
Rollo, wägew merekuningas, käis 876 Eesti maad laastamas, kust teda Eestlased wälja kihutasiwad. Tema oli Normandia riigi asutaja.
51. Weneriigi põhjendaja Rurik.
Wenelasi kuuleme Eestimaal esimest korda aastal 859. Nemad wõitsiwad mitmed tugewad rahwad ära ning asutasiwad enestele ise riigi 862. Wene Riigi põhjendaja oli
Rurik, kellest aga mitte ei teata, kes ta olnud. Wene ajaloo kirjutaja Nestor 86) räägib nii:
„Wenelased hakkasiwad ise oma üle walitsema, aga nende keskel ei olnud mingit seadust. Üks suguwõsa tülitses teisega ja sõda oli lõpmata. Siis rääkisiwad nad teineteise wasta: Otsime enestele ühe würsti, kes
