Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/105

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

tagasipööris, kus ise mässamine lahti oli, läks ta weel Eestimaad ära wõitma. Seal piiras ta Rotala 52) linna ümber, mis jõe kaldal seisis ning sellepärast wäga raske ära wõita oli. Ka siin leidis ta nõuu. Ta laskis jõe suurte kraawide läbi kuiwaks, et seest läbi linna kallale wõis minna. Sõda Wenelastega sundis teda Eestlaste ärawõitmist pooleli jätma. Kui ta Polotski kuninga ära oli wõitnud, tuli ta uuesti Eestlaste peale ja piiras nende kuninga Harduani tema linnas sisse. Naise riides läks Frotol korda linna sisse saada ning wärawad oma sõjawäele lahti teha. Harduan põgenes oma waraga laewade peale. Wõitja aga oli Harduani tütart näinud ning tahtis teda omale naiseks saada. Sellepärast pakkus ta Eesti kuningale rahu, andis talle ta riigi tagasi, ning sai tema tütre enesele abikaasaks 53). Warsti peale selle läks ta Rootsi kuningaga tülisse, kutsus Preislased, Eestlased, Kuurlased ja Liiwlased enesele appi ning hakkas temaga sõdima. Aga Rootsi kuningas wõitis ja Froto langes sõjawäljal.


41. Uus waen Eestlastega.

a. Kui Rootsi kuninga poeg Hotbrod Froto asemele Daani trooni peale oli saanud, hakkas ta neile kätte maksmise peale mõtlema, kes enne Daani kuningaga tema isa wastu sõdimas käinud ning sel wiisil nuhtlust ära teeninud. Tema esimene asi oli sellepärast kõik oma mehed kokku wõtta ning Eestlasi, Liiwlasi, Kuurlasi ja weel teisi, kes wiimsest suurest sõjast Rootsimaa wastu osa wõtnud, ära wõitma minna. Terwe Rootsimaa tuli talle appi ning