Argentinia, wabariik Lõuna-Amerikas; 2,806,420 rkm. suur, 51⁄2 milj. in. Wabariigi ühenduses on 14 maakonda, 10 maapiirkonda (territorium) ja Buenos-Aires’e linnapiirkond. Igal maakonnal on oma ise walitsus. — Piirid: põhjas: Bolivia, Paraguay; lõunas: Magelhaens’i wäin; idas: Paraguay, Brasilia, Uruguay, Atlandi okean; läänes: Chile, Bolivia. Päälinn: Buenos-Aires. Saadused: Mais, nisu, aiawili, willad, nahad, õli, rasw, sissetehtud liha, sarwed, Jaanalinnu suled, wask, tina, hõbe jne. Maa on läänes mägine (Kordillerad), idas tasane (siin on laialised stepid, n. n. pampased). Jõed: La-Plata, Rio Negro. Põhjusseadus on 1853 antud ja 1859 uuendatud. Selle järel walitakse senatisse 30 ja saadikutekogusse 120 liiget, nimelt senatorid üheksaks, saadikute-kogu liikmed neljaks aastaks. Wabariigi president ja abipresident walitakse kuue aasta pääle. — Argentinia leidis hispanlane Solis 1515 üles; oli 1515—1816 Hispania walitsuse all; 1816 a. saadik iseseisew riik.
Argentum nitricum, wt. põrgukiwi.
Argolis, Greeka maakond Peloponnesoses. Maakonna päälinnaks oli Argos. — Argolia laht, nüüd Nauplia laht.
Argon, lahutusteaduseline ehk kemialine algollus, mille lordid Rayleigh ja Ramsay üles leidsiwad 1885 a. Teda leidub õhus kuni 1%.
Argonáutid (Gr. k. Argosõitjad), Greeka kangelased, kes Iasoni juhatusel Kolchi maalt „kuldnahka“ koju tooma läksiwad.
Argos, 1) Greeka muinasusus sajasilmaline kangelane, kes Hera käsul lehmaks muutunud Io (Zeus’i armukese) järele pidi walwama; 2) hoolas waht.
Argumentum (Lad. k.), tõendus; argumentation, tõenduste ettetoomine, tõendamine.
Arhangeli kubermang, Europa Wenemaa kõige põhjapoolsem kubermang, Põhja-jäämere ranna ääres; 745,000 rw. suur, 350,000 in. A. kubermangust on suurem jagu maad täis metsa (u. 33 milj. tiinu) ja raba. Klima on kare, iseäranis kubermangu idapoolses osas. Elanikud: wenelased (Onega ja Meseni jõgede wahel), soomlased (karjalased) ja laplased (läänepoolses jaos), sürjanlased (Meseni ja Petschora jõgede wahel), samojeedlased (kirdepoolses jaos). Saadused: metsloomad, kalad; hõbe, sädekiwi, tahwlikiwi, portselani-sawi, kiwisüsi, sool, turwas. Endisel ajal saadi Kemi kreisist ka kulda. Jõed: Dwina, Pinega, Onega, Kemi, Mesen, Petschora, Pona, Tuloma jne. Järwed: Kouda, Imandra, Topo, Pusto, Pawo, Kutno jne. Põldu haritakse wäga wähe. Elanikkude pää-elutoimetused on: metsloomade küttimine, kalapüüdmine, palgi-parwetamine ja metsatööd. A. kubermangus on 9 kreisi: Arhangeli, Meseni, Onega, Petschora, Kemi, Aleksandrowi (enne Kola), Holmogorõi,
