Aneroid (l. aneroid- ehk metall-barometer), ümargune metallist riist, mille abil õhu rõhumist mõõdetakse. Riista sees on mitmekordselt ringikeeratud õhuwaba, paenduwate seintega toru, mis iseäralise rataswärgiga ühendatud on. Kui õhk selle toru pääle rõhub, siis näitab rataswärgi näitaja õhurõhumise suurust. A. on Bidi poolt 1847 üles leitud.
Aneroid.
Anethum graveolens, wt. till.
Aneyrisma (Gr. k.), kohaline tuiksoonte laiaksminek (tuiksoonte wõrendik), sünnib tuiksoonte seinte rittessemineku põhjusel. Suuremate soonte juures on ta kardetaw, sest et niisuguste laiaksläinud kohtade lõhkemine werejooksu sünnitab, mille tagajärjel surm wõib tulla.
Angelica silvestris, wt. Maarja-putk.
Angelind ehk lume lõoke (plectrophanes nivalis), umbes kuue tolli pikune laululind, kes oma wärwi wanaduse ja aasta-aegade järele muudab. Nokk on temal suwel must, talwel kollane, jalad pruunjas-mustad. A-d toidawad endid mitmesugustest seemnetest.
Angerjas (anguilla vulgaris), pika, ussisarnase kehaga kala angerjate (muraenidae) sugukonnast. Ta kehakarw on selja päält sinikas ehk roheline-hall, kõht walge, silmad kullakarwa läikiwad, wäikesed ja seisawad suunurkade kohal. Päewa ajal peidab a. ennast muda ja rohu sisse warju, kust eha-ajal oma öösist rööwkäiku algab. Ta toidab ennast kõiksugustest elawatest ja surnutest weeloomadest. Raipe järele on a. wäga maias. Angerja liha on magus ja wäga raswane, sellepärast on ta hääs hinnas. Meie juures püütakse a-id enamisti mõrdadega. A-id tuntakse pääle 200 liigi. Nad elawad magedates ja soolastes wetes.
Angerjas.
Angerwaksad (spirae), põõsad ja mitmeaastased taimed, rooside (rosaceae) sugukonnast. Nad kaswawad niisketel kohtadel.
Angerwaksad.
Anglikani kirik, Inglise riigikirik, kuningas Heinrich VIII. poolt 1534 asutatud. Tema õpetus on protes-
