kirjeldab kindla õpekawa järele keha osasid ja jaguneb järgmistesse osadesse: osteologia (õpetus kontidest), sündesmologia (õpetus köitmetest), müologia (õpetus lihatsetest), angilogia (õpetus weresoontest), neurologia (õpetus erkudest), splanchnologia (õpetus sisemistest), dermatologia (õpetus nahast), adenologia (õpetus näärmetest); 2) mikroskopiline a. (histologia ehk kudede õpetus), kirjeldab kudede ja elundite mikroskopilist ehitust; 3) topografiline a., kirjeldab üksikut kehajagude ehitust ja nende wahekorda üksteisega; 4) wõrdlew a., wõrdleb inimese kehaehitust loomade omaga; 5) patologiline a., kirjeldab üksikute haigete elundite ehitust ja üleüldist keha seisukorda, nagu see haiguse ajal wälja näeb. A. on wõrdlemisi noor teadus. Wanal-ajal ei wõinud a. usuliste waadete pärast edeneda; kesk-ajal karistati neid, kes inimese kehasid lahti lõikasiwad, kirikust wäljaheitmisega, sellepärast teadsiwad keskajal õpetlased inimese kehaehitusest wõrdlemisi wähe. Alles uuel ajal hakkas see teadus suuremal wiisil edenema: 1619 a. pani Harvey esimest korda were ringjooksu tähele, 1622 a. leidis Aselli mahlasooned kätte ja XVII aastasajal põhjendasiwad Malpighi ja Swanmerdan mikroskopilise a. (histologia).
Anaxágoras (500—428 e. Kr.), Greeka mõttetark; Periklese õpetaja. Õpetas, et maailm igawesti olewatest ja häwitamatatest alg-ollustest on kokku pandud.
Anaximándros (611—546 e. Kr.), Greeka mõttetark Miletist. Tema pidas kõigi asjade alguseks „rajamatat ehk piiramatat.“ Ta seadis esimese maade-teaduslise kaardi Greekamaa kohta kokku; leidis päikesekella üles.
Anaximenes Greeka mõttetark, elas umbes 566 e. Kr. Tema arwamise järel on kõikide algus õhk, mille tihenemise läbi kõik asjad on sündinud.
Anchovis (l. angshowi, Lad. k. engraulis encrasicholus), wäikene, ligi 6 tolli pikk kala heeringate sugukonnast; elutseb Wahemeres, käib Atlandi okeanis ja leitakse mõnikord ka Balti-meres. A. liha on wäga maitsew. Müüdakse tina-karpides sissetehtult.
Anckarström, Johann Jakob, snd. 1701, Rootsi kuninga Gustaw III. mõrtsukas, teenis Rootsi kaardiwäes ohwitserina. Hukati 1792.
Ancóna, Italia linn Adria mere ääres, 57,000 el.
Ancus Marcius, muinasjutuline Roma 4. kuningas, walitses 640—614 e. Kr.
Andalúsia, maakond Lõuna-Hispanias, Guadalquivir’i jõe ääres, 87,571 rkm. suur, 31⁄2 milj. in.
Andánte (It. k.), rahuliselt, parajalt.
Andersen, Hans Christian (1805—1875), Daani kirjanik ja luuletaja; reisis Europas ja Ida-maa-
