Alkyone, kolmandast suurusest taewatäht, plejadide (uue sõela) tähesalgas. Ta on selles salgas kõige heledam täht.
Allah (Ar. k.), jumal.
Allahabád, linn Briti Ida-Indias; kindlus; 175,000 el.
Allée (Pr. k.), puiestee, s. o. niisugune tee, mille kummagil pool puud kaswawad.
Alleghani City (l. älligeeni sitti), linn P.-Amerikas, Pennsylvania riigis Alleghani jõe ääres; 130,000 el. Suurepäraline rauatööstus.
Alleghani-mägestik (l. älligeeni), P.-A. Ühisriikide idapoolses osas olew mägestik; 2,200 km. pikk, 200—300 km. lai. Saadused: raua-ärtsid, kiwisüsi, petroleum. Kõige kõrgema mäeladwa nimi on Mount-Mitchell, mis 2,044 m. kõrge.
Allegoria (Gr. k.), mõistu-kuju, kujutus-kõne.
Allegrétto (It. k.) elawalt (muusikas). — Allégro (It. k.), ruttu (muusikas).
Alliance (Pr. k., l. alljangs), leping, ühendus.
Alliançe israélite universelle, rahwuswaheline juutide ühisus, millel otstarbeks on kõigi maade juutide kasusid kaitsta. Ühisuse asutas Crémieux 1860 Parisis.
Alligator (kaiman, alligator lucius), Amerika krokodil, kaswab 3—4 m. pikaks.
Alligator.
Alliteration (l. alliterátsion), luuletusekuju, mis end selles awaldab, et ühe ja sellesama wärsi sees mitu sõna ühe ja sellesama umbhäälikuga (konsonandiga) algawad. Näit. Wõtab wihu wõlsi-wallast, tüki teise tõsi-talust. A. on Eesti keele kõige loomulikum ja kenam luule-ehe.
Allium sativum, wt. küislauk.
Allmende (almende), kogukonna maa, s. o. maa, mis kogukonna päralt on ja tema liikmetele tarwitada antakse. Metsasid ja karjamaid tarwitawad kogukonna liikmed ühiselt, põllud ja heinamaad saawad aga osanikud tüki kaupa kas mõneks aastas wõi eluajaks tarwitada. A-t on Schweizis ja Lõuna-Saksamaal weel rohkesti leida.
Allód, waba-mõis. A-ks nimetati keskajal niisugust mõisat, mis mitte laenatud (läänitatud) ei olnud.
Allopathia (Gr. k.). Arsti Hahnemanni arwamise järele wõib üht haigust ainult niisuguste rohtudega arstida, mis terwe inimese juures niisamasuguse mõju (nähtuse) sünnitawad, nagu haigel ilma rohtudeta on tekkinud. Seesugust arstimise-wiisi nimetas ta „homöopatiaks,“ kuna ta aga homöopatia wastalist arstimise-wiisi, s. o. niisuguste rohtudega, mis terwe inimese juures teistsuguse mõju (wastu-mõju) sünnitawad, nagu kõik muude ars-
