Daanimaa, (Daani k. Danmark), kuningriik Europas, Põhjamere, Läänemere, Skagerak’i ja Kattegat’i wahel. Siia arwatakse Jüüdimaa poolsaar ja mitmed saared, nagu: Seeland, Fynen, Falster, Laaland jne. Päris-Daanimaa on 38,455 rkm. suur ja siin elab u. 21⁄2 milj. in. Pääle selle on D. päralt weel Island, Färör (Lambasaared), Gröönimaa, St. Croix, St. John ja St. Thomas. D. on ühes asumaadega 231,239 rkm. suur ja siin elab 2,700,000 in. Päris-Daanimaa on madal maa, kõige kõrgem mägi on Himmelsberg (Taewamägi), mis 179 m. kõrge. Jõgedest olgu nimetatud: Konge-aa, Lönborg, Stora-aa, Gude. Klima. Daanimaal on mere klima. Aastased sademed on 45—75 cm. Kopenhagenis on keskmine talwesoojus 0°, keskm. suwesoojus 153⁄4°. Rahwas on Skandinawia tõugu ja Lutherus’e usku. Rahwa haridus on hääl järjel. Daanimaal saiwad „rahwa-ülikoolid“ oma alguse ja lagunesiwad siit teistesse maadesse, nagu Rootsi-, Norra-, Soomemaale jne. laiali. Taanlaste pää-elutoimetused on põlluharimine ja karjakaswatamine, kuna aga kauplemine ja tööstus wähem tähtsad on. 1000 inimesest elab 469 in. põllutööst. Rahad: 1 kroon = 100 ööri = 60 kop. Päälinn: Kopenhagen. — Riigi korraldus. D. on põhjusseadusega kuningriik. Kuninga õigused on wõrdlemisi suured. Nii wõib ta iga parlamendi otsuse kinnitamata jätta. Ka wõib ta parlamendi — ja nimelt mõlemad kojad, wõi ainult alamkoja — igal ajal laiali saata ja siis ajutisi seadusi anda. Parlament, rigsdag (riigipäew), on kahekojaline. Landsting’il (ülemkojal) on 66 liiget, kellest 12 kuninga poolt eluajaks nimetatakse, teised aga kaudsel teel 8 aastaks iga 4 aasta tagant
