Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/227

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
196

Chronos (Gr. k.), aeg.

Chrysanthemum inodorum, wt. kanalill; C. leucanthemum, wt. walge kanalill; C. segetum, kuldne õis; C. vulgare, wt. reinwars.


Chrysanthemum inodorum.

Chrysoberyll, roheline, klaasi-sarnase läikega kalliskiwi; saadakse Brasiliast ja Ceyloni saarelt.

Chrysolith ehk olivín, läbipaistew, roheline (nagu oliwi mari), basalti kiwi sees leiduw kalliskiwi; saadakse Egiptusest ja Brasiliast.

Chrysopras ehk heliotrop, roheline, weripunaste täppidega kalkedon (mineral).

Chrysorin, wase ja tsingi segu. C.-l on kulla sarnane nägu ja hiilgus, mispärast teda siis ehteasjade walamiseks tarwitatakse.

Chrysostomos („kuldsuu“), Johannes (347—407), kiriku-isa; laskis end 370 ristida; waliti (397) Konstantinopoli patriarhiks.

Churchill (l. tshörtshill), Winston, Inglise politikamees (snd. 1874. a.), lord Randolph Ch. poeg, kes wanameelses ministeriumis rahaminister oli olnud,aga mõtete lahkumineku pärast ameti maha pannud, siis wanameelsete salgukest juhatanud ja iseäranis agarasti sotsialseid parandusi oli nõudnud. Winston Ch. õppis wäekoolides, oli leitnant, teenis Hispania sõjawäes Kuba mässu ajal, siis Inglise sõjawäes Londonis ja L.-Afrikas. Ühtlasi saatis ta sõjast ajalehtedele kirjeldusi. Buurid wõtsiwad ta wangi ja wiisiwad Pretoriasse, aga tema põgenes. 1900 a. waliti ta Inglise alamkoja liikmeks. Ta hoidis esiti wanameelsete poole, lõi neist aga lahku, kui nad kaitsetollisid nõudma hakkasiwad, ja läks ära wabameelsete poole. Asquithi ministeriumis sai ta 1908. a. kaubanduseministri koha. Tema on ettewõtlik mees ja ühtlasi hää kõneleja.

Cicero (l. tsiitsero), Marcus Tullius, Roma õpetlane, riigi- ja kõnemees, snd. 106 e. Kr. Konsulina ajas ta Catilina salamässu nurja. Kõige suurema kuulsuse on ta kõnemehena saanud. Tema kõnedest peetakse need kõige paremateks, mis ta Catilina, Verres’e ja Antonius’e wastu ning Murena, Archia ja Milon’i poolt pidas. Antonius’e nõudel tapeti ta 43 e. Kr. ära.

Cicero, üks tõug trükitähtesid. Näit. a b c. Neid kutsutake seepärast C-ks, et kuulsa Roma kõnemehe Cicero kirjad kõige esiti (1467) nendega trükiti.

Cicerone (It. k., l. tsitsheroone), wõõraste juhataja, iseäranis Roma linnas.

Cicuta virosa, wt. mürk.