liha on. A-d on jõe- ja mere-kalad. — Ahwen (perca fluviatilis), magedas wees elaw, kollakas-rohelist karwa, mustade rist-triipudega kala. Kõige suuremad ahwenad kaswawad kuni 3⁄4 arssina pikaks. A. elutseb Europa ja Asia jõgedes ning järwedes; toidab ennast ussidest, putukatest, wäikestest kaladest jne. Ta sigineb tublisti.
Ahwenamaa (Sm. k. Ahvenanmaa, Rootsi k. Åland), Soome saarestik (umbes 80 saart) Läänemeres, Põhja- ehk Botni-lahe lõunapoolses osas; 1261 rkm. suur. 18,500 in. A. päälinn on: Maarianhamina (Rootsi k. Marienhamn).
Ahwid ehk pärdikud (simiae), imetajad loomad, kes oma kehaehituse poolest kõige enam inimese sarnased on. Nende tagumiste jalgade suur warwas seisab teiste warwaste wastu, nagu inimesel pöial, sellepärast nimetatakse ka ahwisid neljakäelisteks. Nägu on neil enam wähem paljas, ilma karwadeta. A-d elawad soojades maades; toidawad endid wähematest imetajatest, putukatest, munadest, pääasjalikult aga taimetoidust, iseäranis wiljadest. A-d käiwad nelja käpa pääl. Nad elawad enamisti puude otsas ja wõiwad hästi ronida. Emased ahwid toowad ühe, harwa 2—3 poega ilmale. Noorelt on nad õige arukad ja lasewad kergesti end taltsutada, aga wanaduses lähewad nüriks ja kurjaks. Ahwisid jaotatakse kahte suurte jakku: Wana- (simiae catarrhinae) ja Uue-maailma (simiae platyrrhinae) ahwid. — Wana-maailma ahwidel (gorilla, orang-utang jne.) on ahtakesed ninasõõrmed ja 32 hammast, kuna aga Uue-maailma ahwidel (müraja, juutahw jne.) laiaks-litsutud ninasõõrmed, 36 hammast ja suuremal jaol pikk saba on, mille abil nad oksadest kinni wõiwad haarata.
Aia asjandus, põllutöö haru, mis marjade, puu- ja aia-wilja kaswatamise ning lillede harimisega tegemist teeb.
Aias (Lad. k. Aiax), Salamis’e kuningas, kuulus Greeka kangelane Troja sõjas. Muiuasjutu järel läinud ta nõdrameelseks, kui pärast Achilles’e surma selle riided mitte temale, waid Odysseus’ele anti; jälle meelemärkusele tulles surmanud end. Tema üle on Sophokles kurbmängu „Aias Mainomenes“ (pöörane Aias) kirjutanud.
Aiatari-hein (jumikas, päewarohi, Lad. k. knautia arvensis Coulter, scabiosa arvensis L.), 12—40 tolli kõrgune, lilla, harwa walgete õitega taim uniohakade (dipsocaceae) sugukonnast, kaswab teede ja metsade ääres, põldudel ja heinamaadel.
Aiawarwas (cirsium lanceolatum Scop.; carduus l. L.; cnicus l. Willd.) 2—3 jala pikune, purpurikarwa õitega kaheaastane taim korwõislaste (compositae) sugukonnast. Wars on kandiline ja karwane. Lehed on alt lühikeste karwakestega kaetud. Kaswab kinkudel, prügihunikutel, teede, põllu ja metsa ääres.
