Caesar (l. tseesar), Gaius Julius (102—44 e. Kr.), Roma riigimees ja sõjaülem, sai 68 e. Kr. quästor’iks, 62 prätoriks, tegi 60 Pompejus’e ja Crassus’ega esimese kolmemehe-lepingu (triumvirat’i), waliti 59 konsuliks, heitis 58—51 terwe Gallia Roma walitsuse alla, läks 49 üle Rubiconi jõe ja kuulutas sõda Pompejus’ele, kelle ta Pharsalos’e juures (48 a.) ära wõitis, waliti esiteks 10 aastaks, pärast eluajaks diktatoriks ning 10 aastaks konsuliks; sai salamässuliste läbi, keda Brutus ja Cassius juhatasiwad, 44 e. Kr. senati istumisel surma. Tema kirjutas: „Commentarii de bello Gallico“ (Gallia sõda), „De bello civili“ (kodusõjast).
Caesarismus (Lad. k., l. tsesarismus), Roma politikamehe Caesari walitsusewiis. Caesar wõitis lihtrahwa ja sõjawäe oma nõuusse ja wõttis nende abiga kõik wõimu wabariigis enese kätte. Wabariiklised asutused jättis ta nime järel alles, rahwa tunnistas ta ülemaks otsuseandjaks, aga tõe poolest oli tema üksi riigis walitseja. Sedasama moodi saiwad walitsema ja walitsesiwad ka Napoleonid Prantsusemaal. Ka nemad oliwad ainuwalitsejad, kes oma wõimu rahwa käest saiwad ja maal ainult oma tahtmist sallisiwad.
Caesium, haruldane alkalimetall.
Caesur (Lad. k.), puhkus wärsi keskel.
Café, kohwimaja.
Cagliari (l. kaljari), Sardinia saare päälinn, C. lahe ääres; 54,000 el.; sadam; ülikool.
Cagliostro (l. kaljòstro), Alexander, krahw, Italia õnnekütt, snd. 1743 Palermos. Tema pärisnimi oli Giuseppe Balsamo. Ta reisis ime-arstina ja waimude nägijana esiteks Italias, siis Saksamaal ümber, käis ka Miitawis, Warssawis, Peterburis, Parisis ja Londonis; tema pettused tuliwad (1787) Elisa v. Recke läbi awalikuks; mõisteti Roomas surma, kuid sai armu, aga suri wangihoones 1795.
Caillaux (l. kaioo), Prantsuse politikamees. Oli Waldeck-Rousseau ministeriumis (1899—1902) rahaminister ja peab sedasama ametit Clemenceau ministeriumis, 1906 a. sügisest saadik. Sissetulekumaksu seaduse walmistaja.
Ça ira (Pr. k. l. saa iraa, „küll see läheb“), Prantsuse mässulaulu algsõnad.
Cairoli, (l. ka-i-roli) Benedetto (1825—1889). Italia politikamees. Wõttis wabaduse wõitlustest 1848 ja 1860 a. ümber osa. Waliti 1860 Italia saadikutekogu liikmeks, ja sai sääl warsti pahema ääre juhatajaks. 1878 ja 1879—1881 oli ta pääminister. Ta pidi lahkuma, kui Prantsusemaa Tunis’e ära wõttis.
Cajetanus, Thomas de Vio, paawsti saadik Saksamaal, waidles (1518) Lutheruse wastu Augsburgi
Calais (l. kalee), Prantsuse linn Pas de Calais rannal; 60,000 el.; kindlus, sadam, supeluskoht; ülesõi-
