Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/196

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
169

1868 a. saadik Pesti ülikoolis ettelugemisi Altai keelte üle, kuni (1872) tema jaoks iseäraline õpetool asutati. Kirj. „Soome keeleõpetuse“ („Finn nyelvtan“), „Mordwa keeleõpetus“ „Moksa-ès erza mordvain nyelvtan“), „Madjari-ugri keelne wõrdlew sõnaraamat“ („Magyar-ugor osszehasonlitó szòtar“), „Ugri keelte wõrdlew keeleõpetus“ jne.

Budget (Ingl. k., l. bödshet, Pr. k. l. büdshée), eelarwe.

Buenos-Aires, Argentinia wabariigi päälinn L.-Amerikas, Rio de la Plata jõe paremal kaldal; 900,000 el.

Buffalo (l. böffalo), linn P.-Amerikas, New-York’i riigis, Erie järwe ääres; 352,000 el.; ülikool.

Buffet (Pr. k. l. büffee), kapp, söögikapp; einelaud.

Buffon (l. büssong), krahw George Louis Leclerc (1707—88), Prantsuse looduseuurija, oli omal ajal üks tähtsamatest looduseteadlastest. Kirj. „Histoire naturelle“, mis oma hiilgawa kirjutusewiisi poolest weel nüüdgi tähelepanemise wäärt on.

Bug, 1) Weikseli jõe parem haru; tuleb Galitsiast ja ühineb allpool Warssawi linna Weikseli jõega; 709 w. pikk. — 2) jõgi Lõuna-Wenemaal, jookseb Dnjepri-Limanisse; 713 w. pikk.

Bugenhagen, Johann (1485—1558), usupuhastaja; Lutherus’e truu sõber ja abimees.

Bugulma, kreisilinn Samara kubermangus; 7,500 el.

Buguruslan, kreisilinn Samara kubermangus; u. 20,000 el.

Buhara, khaaniriik Kesk-Asias; 180,000 rw. suur, u. 2 milj. in. Päälinn: Buhara, kus 70,000 el. — B. on 1868 a. saadik Wene kaitsewalitsuse all.

Bui, kreisilinn Kostroma kubermangus; pääle 2,600 el.

Buinsk, kreisilinn Simbirsk’i kubermangus; 6000 el.

Bukarest, Rumenia kuningriigi päälinn, Dumbowitsa jõe ääres; pääle 282,000 el.; ülikool.

Bukowina, Austria krooni-maa, u. 10.456 rkm. suur., 150,000 el. (rumeenlased, wäike-wenelased, poolakad, juudid). Päälinn: Tshernowits. Mäed: Karpatid. Jõed: Dnjester, Pruth, Serets, Suczara Moldawa, Bistritz. Klima on keskmine ja terwisele kasulik. B. langeb 9 piirkonda. Elanikkude pääelutoimetused on põlluharimine ja karjakaswatamine.

Bulgaria, kuningriik Balkani poolsaarel; 96,345 rkm. suur. Piirid: põhjas: Rumenia (Donau); lõunas: Türgimaa; idas: Mustmeri; läänes: Serbia. Maapind on paiguti wäga wiljarikas; lõunapool mägine (Balkani mäed), põhjapool tasane (Donau madalik). Jõed: Donau, Ister, Vid, Jantra, Lom, Kamtlhók. Päälinn: Sofia. — B. elanikkudest on: 3,205,000 bulgarlast, 500,000 türklast, 84,000 rumenlast, 70,000 greeklast, 35,000 juuti, 95,000 mustlast, 5000 sakslast,