Agave, mitmeaastane, ühe-idaleheline taim. Tuntakse palju seltsisid. Tähtsam nendest on A. americana, mille mahlast käärimise teel joowastawat jooki, nimega „pulque“ walmistatakse; lehtedest saadakse kiudusid, mis kudumiseks tarwitatakse. A. kodumaa ou Lõuna-Amerika. Europas kaswatatakse teda triiphoonetes ja toalilledena ning kutsutakse ka aloeks.
Ageladas, Greeka kujuraiuja Argos’es, elas 518—455 e. Kr. Kuulsad Greeka kujuraiujad Phidias, Myron ja Polykletos oliwad tema õpilased.
Agenda (Lad. k.), eeskirjade kogu, mille järel waimulikud mehed oma ameti-talitustel käima peawad; kirikuteenistuse käsiraamat.
Agent (Lad. k.), isik, kes teise käsul äri ajab; asjamees, wahetalitaja.
Agesandros, Greeka kujuraiuja Rhodos’est, elas 430 a. ümber e. Kr.; oli üks neist, kes „Laokoon’i“ kogukuju walmistasiwad.
Agglomerat (Gr. k.), loomulise kitiga ühendatud peenesõmerlised kaljud.
Agglutination (Lad. k.), kokku- ehk külgeliimimine. Seda sõna tarwitatakse arsti- ja keeleteaduses.
Agglutinir-keeled, wt. keeleteadus.
Aggregat (Lad. k.), 1) mineralogias „kokku kaswanud kristallid“; 2) ühe- ehk mitme-suguste jaokeste ühinemine; näit., organismus on kudede a., seltskond on inimeste a. — A-line olek on niisugune kehade olek, kus wäikesed jaokesed (molekülid) üksteisega tihemini ehk arwemini ühenduses on. Nii näit. on kehad kas kõwad, wedelad ja gaasisarnased, ikka selle järel, missugune ühendus jaokeste wahel on.
Agio (It. k., l. aadshio; Pr. k. l. aashio), päälisraha; raha- ehk wäärt-paberi hind üle nimelise wäärtuse.
Agitation (Lad. k., l. agitatsion), kihutustöö. — Agitator, kihutaja.
Agonia (Gr. k.), hingeheitmine; enne surma ilmuwad nähtused, nagu: waewaline hingamine, rahutus, krambid, sonimine, pulsi seisma-jääminc.
Agoraphobia (Gr. k.), lahtiste, tasaste ja tühjade kohtade, platside ja laiade uulitsate kartus, mis mitmesuguste ergu- ehk waimuhaiguste tagajärjel tekib.
Agosta, sadamalinn Sizilia saarel.
Agra, linu Ees-Indias Dschumna jõe paremal kaldal, 188,500 el.
Agram, Kroatia päälinn Sawe jõe ääres; 65,000 el.; ülikool.
Agraphia (Gr. k.) kirjutamise wõimaluse puudumine, mis pahemapoolse pääaju teatawa koha wigastamise tagajärjel tekib. Harilikult ei saa niisugune inimene, ehk küll rääkimise-riistad (kurk, kurgulagi, keel jne) terwed on, sõnadega oma mõtteid awaldada, mida rääkimise wõimaluse puudumiseks [aphasia (Gr. k.)] nimetatakse. Wiimane wiga sünnib ka pääaju wigastamise tagajärjel.
Agrar-seadused, põllu-seadused; maa-omanduse kohta käiwad seadused.
Agrarlased, politiline erakond Saksamaal, kes pää-asjaliselt suur-põllu-
