Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/176

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
153

Jõed: Sarawak, Bataug, Brunai, Kapuas. Ehk küll B. maawöö (ekwatori) all seisab, ei ole siisgi tema klima liig soe. Saadused: diamantid, kuld, kiwisüsi, tina, raud, wask, sool, kiwiõli, riis jne. Ranna ääres on hollandlaste ja inglaste asumaad. Hollandlaste päralt on 528,900 rkm, inglaste päralt 80,378 rkm. Sisemaal on mitu wäikest riiki. Elanikud on suuremalt jaolt malaialased. — B. on 1523 a. portugallaste poolt üles leitud.

Bornholm, Daani saar Läänemeres, 583 rkm. suur, 40,900 in. Päälinn: Rönne.

Bornhöhe, wt. Brunberg.

Bornu, neegriteriik Kesk-Sudanis, 133,800 rkm. suur, 5 milj. in. Päälinn: Kuka (Tsad-järwe ääres).

Boródin, 1) Aleksander Porfirjewitsch (1834—87), Wene lahutusteadlane ja helilooja. Kirj. operi „Igor, Sewerski würst“. — 2) Iwan Parfenjewitsch, Wene taimeteadlane, snd. 1847. Kirj. pääle muu: „Курсъ анатоміи растеній“, „Краткій курсъ ботаники“.

Borodinó, küla Moskwa kubermangus, u. 110 w. Moskwast läänepoole. — 26 augustil 1812 oli siin werine lahing prantslaste ja wenelaste wahel.

Borowitschi, kreisilinn Nowgorodi kubermangus, Msta jõe ääres; 11,000 el.

Bórowsk, kreisilinn Kaluga kubermangus; 9,000 el.

Bor-hape, leitakse Toskanas, Kalifornias jne., kust ta maa seest auru näol wälja woolab. Neid aurusid juhitakse wee sisse, kuhu siis b.-hape walgete läikiwate ja soomuste sarnaste kristallide kujul pärast wee äraauramist järele jääb.

Borshom, terwise-paranduse-koht rinnahaigetele Kaukasias, Tiflis’e kub.; soojad alkaali-hallikad.

Borsna, linn Tschernigowi kubermangus; 13,000 el.

Bortnjänski, Dmitri Stepanowitsch (1751—1825), Wene helilooja; komponeeris waimulikka laulusid; oli keiserlik kapellmeister Peterburis.

Borysthénes, nõnda nimetati wanal ajal Dnjeper’i jõge.

Bosboom, Anna Lucie Getrude (snd. Toussaint), Hollandi naiskirjanik, snd. 1812, suri 1886 Haag’is. Kirj. romanisid jne.

Boscan Almogavér, Juan (1495 kuni 1542), Hispania luuletaja.

Bosco, Bartolomäus (1793 kuni 1863), kuulus Italia silmamoonutaja.

Bosnia ja Hertsegowina, endine Türgi maakond, nüüd Austria-Ungria päralt; 51,100 rkm. suur, üle 112 milj. in. Maapind on suuremalt jaolt mägine. Kõige kõrgem mägi on Dormitor (2606 m. kõrge). Jõed: Sau (Sawa), Unna, Vrbas, Bosna, Drina ja Narenta. Päälinn: Serajewo. Elanikud on suuremalt jaolt Serbia tõugu.

Bosporus, Konstantinopoli merekitsus, ühendab Mustamerd Marmara-merega, Asia ja Europa wahel.