waks sai, asutas wabameelse ajalehe „Urwählerzeitung“, mis 1853 käremeelsuse pärast walitsuse poolt kinni pandi. Selle järel kutsus ta „Volkszeitung“ (rahwa-ajaleht) elusse ja kirjutas kuni surmani sinna juhtkirjasid. Tema hulgast kirjatöödest olgu nimetatud: „Naturwissenschaftliche Volksbücher“ („looduseteaduselised rahwaraamatud“, mis ka Eesti keelde on tõlgitud) ja „uudisjutud“ juutide elust. — 2) Eduard, Saksa politikamees ja ajakirjanik, snd. Berlinis juudi perekonnas 1850 a., oli noores põlwes pankades ametis, lõi wara sotsialdemokratia poole, hakkas sotsialdemokratlistes ajalehtedes kirjutama ja sai 1881 „Socialdemokradi“ toimetajaks, mida Zürichis kuni 1890 aastani wälja anti. Kui ta 1888 a. Zürichist wälja oli aetud, asus ta Londonisse ja elas sääl kaua waikist teadusemehe elu. Saksamaale pööris ta alles 1901 a. tagasi ja hakkas Berlinis ajakirja „Sozialistische Monatshefte“ toimetama. 1902 a. waliti ta riigipäewa liikmeks. Juba nooremehena loeti ta hääks sotsialismuse õpetuste tundjaks. Sel ajal oli ta Kautsky’ga ühel nõuul ja hoidis Marxi õpetusest kõwasti kinni. Aga 90-date aastate teisel poolel hakkas ta Marxi arwustama ja sotsialdemokratia programmi parandamist nõudma. B. loeb selle üteluse põhjendamataks, et Marxi sotsialismus teaduslik on. Ta ütleb: Wanade sotsialistide õpetused on oma aja kohta ka teaduselised olnud, aga nüüd, kus teadus edasi on jõudnud, ei ole nad seda mitte enam. Niisamati wõib ka Marxi õpetus ainult oma aja nõudmisi täita. Iseäranis ekslikuks loeb B. selle usu, et sotsialismus kord äkki walitsema wõiks saada. Tema arwab, et kõik pikkamisi edeneb ja et ka uus kord wana asemele ainult pikkamisi nagu iseenesest wõib astuda. Ka on tal klassiwõitluse kohta teist moodi arwamine kui Marxil. Wiimane ütleb terwe ajaloo ainult klassiwõitluse olewat. Bernstein ei salga, et klassiwõitlus ajaloos tähtsat osa mängib, ütleb aga, et klassid sagedasti ka üheskoos tööd teewad. Ka selle, et lõhe kapitalistide ja tööliste wahel järjest suuremaks läheb, tunnistab ta eksiõpetuseks. Bernsteini õpetus (rewisjonismus) on Saksa sotsialdemokratias ülielawaid waielusi sünnitanud. Enam wähem sõbrustawad ta’ga need, kes sõnakõlksude asemel tegelist tööd tahawad, iseäranis ametiühisuste juhatajad ja need, kes demokratliste kodanikkudega koos tagurlaste wastu tahawad wõidelda.
Bernstorff, 1) krahw Johann Hartwig Ernst (1712—72), Daani minister 1767—70, edendas rahwamajandust, teadust ja kunsti. Tema wennapoeg: 2) krahw Andreas Peter (1735—97), Daani riigimees ja minister 1773—80, 1784 a. saadik pääminister, kaotas Daanimaalt talurahwa pärisorjuse ära.
