Bayreuth (l. bairöit), linn Baierimaal, 32,000 el. Siin on Saksa helilooja Richard Wagneri „rahwa teater“, „Eremitage“ ja „Fantasie“ nimelised lossid, ning Saksa kirjaniku Jean Pauli auusammas.
Bazaine (l. basän), François Achille, Prantsuse sõjaülem (1811 kuni 1888). Andis 1870 Metzi linna ligidal end 173,000 sõjamehega ja sõjamoonaga wangi. Pääle rahutegemist anti ta kohtu kätte ja mõisteti surma, mis aga 20 aastaseks wangistuseks pehmendati. 1873 wiidi ta St. Marquerite saarele elama, kust tal aga oma abikaasa awitusel korda läks ära põgeneda. Pääle põgenemise elas ta Belgias ja hiljem Madridis, kus ta ka waesuses ja oma abikaasa poolt mahajäetud suri.
Bazard (l. basaar), Saint-Amand (1791—1832), karbonaride salaseltsi asutaja Prantsusemaal ja agaram Saint-Simon’i (Sen-Simon) järelkäija.
Beaconsfield (l. biiknsfiild), Benjamin Disraeli, Earl of (1804—81), Inglise riigimees ja kirjanik. Oli 1868 ja 1874—80 Inglise pääminister. Tema tegewusel sai (1876) kuninganna Viktoria India keiserinna auunime. Kirjutas romanisid, mis oma olude ja eluwiiside kirjelduse poolest eeskujulised ou. B. oli kirjanduse-ajaloo kirjutaja Isaak d’Israeli B. (snd. 1848) poeg.
Beattie (l. biitii), James (1735 kuni 1803), Schoti mõttetark ja luuletaja, prof. Aberdeeni ülikoolis, mõttetarga Humes’e wastane. Kirj. „Essay on the nature and immutability of truth“.
Beaumarchais (l. bomarshää), Pierre Augustin Caron de (1732—99), Prantsuse näitekirjanik ja mässu (rewolutsioni) ettewalmistaja. Kirj. naljamängud: „Sevilla habemeajaja“, „Figaro pulmad“. Mässu ajal kaotas ta oma terwe waranduse.
Beau monde (Pr. k., l. boo mongd), peenike seltskond; kõrgem rahwakiht.
Beauté (Pr. k. l. botee), iludus.
Bebel (l. beebel), Ferdinand August, Saksa sotsialdemokratia juhataja, snd. 1840. käsitöölise pojana Kölnis, õppis treialiks ja asutas Leipzigis oma töökoja, mida ta kuni 80-date aastate alguseni pidas, kus ta maalt wälja aeti. B. hakkas tööliste liikumisest juba 60-date aastate algusel osa wõtma, hoidis esiti wabameelsete poole, kuni ta 60-date aastate lõpu poole Liebknechti mõjul sotsialdemokradiks sai. Waliti 1865 Leipzigi hariduseseltsi presidendiks ja sai warsti selle järel tööliste seltside ühenduse eestseisusesse. 1869 wõttis ta Eisenachi kongressist osa, kus Saksa sotsialdemokratiale alus pandi. Tema mõjul astus uude erakonda hulk töölisi, kes senini wabameelseid oliwad toetanud. Saksimaa töölised oliwad ta juba 1867 Põhja-Saksa riigipäewa liikmeks walinud, 1871 saatsiwad nad ta ka Saksa riigipäewale. Selle liige on ta peaaegu wahetpidamata kuni
