Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/129

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
110

aasta algusel) hakkas ta walitsuse-wastaseid alamkojas juhatama. B. tuleb pahempoolseks wanameelseks lugeda, sest ta on iga wägiwalla wastu ja tööliste elujärje parandamise poolt.

Balhasch, järw Wene Kesk-Asias, Semirjetshenski piirkonnas (oblastis). Ta on u. 20,000 rw. suur ja kuni 65 jalga sügaw.

Balk (Balko), Hermann von, Saksa ordo esimene maawalitseja (Landmeister) Preisimaal 1230—37, wõitis 1231 pomesanlased, ehitas Thorn’i, Marienwerder’i ja Elbing’i linnad, waliti (1237) esimeseks Liiwimaa ordomeistriks. Suri 1239 a.

Balkan (wanal ajal Hämos), mägestik Bulgaria ja Rumenia wahel, 440 km. pikk. Kõige kõrgem mäetipp on Jumruktschal, mis 2374 m. kõrge. — Balkani poolsaar, Europa lõuna-idapoolne poolsaar, kus Türgi ja Greeka riigid. Laiemas tähenduses arwatakse siia pääle eelnimetatud riikide ka kõik need wäikesed riigid (Bulgaria, Montenegro, Rumenia, Serbia, Bosnia, Herzegowina), mis põhjapoole kuni Sawe ja Donau jõgedeni ulatawad.

Balláda (It. k. ballare, tantsima), oli Italias esialgu (12. aastasajal) tantsulaul. 14. aastajal hakati Inglisemaal b-ks epikalisi rahwalaulusid nimetama. Nüüd kutsutakse b-ks tundmuselist epikalist laulu.

Ballast (Daani k.), laewa täitekoorem, milleks harilikult liiwa, rauaprügi jne. tarwitatakse. B-ga täidetakse laewa sel juhtumisel, kui laewa koorem muidu liig kerge oleks ja laew sellepärast laenetawal merel oma tasakaalu mitte hoida ei suudaks.

Ballet (It. k.) teatritants.

Ballista (Lad. k.), wanaaegne greeklaste, roomlaste jne. wiskamise-masin, millega noolesid, kiwisid jne. waenlase leerisse pilluti.

Ballon (Pr. k., l. ballong), õhulaew.

Ballotage (Pr. k., l. ballotaash), häälte-andmine kuulidega; mustad kuulid tähendawad harilikult ei, walged ja. Balloteerima, häält andma kuulidega.

Balneographia (Gr. k.), õpetus mineral-wete lahutusteaduselistest ehk kemialistest omadustest ja nende mõjust inimese keha pääle. — Balneologia, suplemise, supelus-wannide ja nende tarwitamise õpetus.

Balsam. Loomulikkudeks balsamideks kutsutakse taimedes leiduwaid, lõhnawaid, paksulimulisi taimewaikude ja eetri õlide segusid. Mõnes taimes on b-i nii palju, et ta läbi koore wälja jookseb. B-i saadakse ka sel kombel, et taimedesse lõiked tehtakse, kust b. siis wälja woolab. Tuttawamad loomulikud b-d on: Copaiva-balsam, Peru-balsam, Tolu-balsam, Mekka-balsam jne. B-si tarwitatakse arstirohuks ja tehnikas. 2) Kunstlikud balsamid. Need on mitmesuguste ainete, enamalt jaolt õlide ja waikude segud; tarwitatakse arstiteaduses. 3) Üks tõug joowastawaid jookisid.