Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/108

93

Jõed: Donau oma järgmiste harudega: Inn, Enns, Raab, Drawa, Sawa, Morawa, Waag, Gran, Tissa ehk Theiss; Elba oma harude Moldawa ja Egeriga; Oder; Weiksel; Dnjester. — Rahwas. Rahwa arwu poolest on A.-U. kolmas riik Europas. Rahwuse järele on u. 20 milj. slaawlast (tshehlased, slowaklased, poolakad, russinid ehk wäikewenelased, serblased, slawänlased jne.), 11 milj. sakslast, 6 milj. madjarlast ehk ungarlast, 3 milj. rumeenlast, 700,000 itallast, 2 milj. juuti jne.— Põlluwiljadest kaswatatakse iseäranis suurel mõõdul nisu, maisi, rukist, otre, kaeru, suhkrunaerid, tubakat, kanepit. Wiinamägede ja wiljapuu-aedade poolest jääb A.-U. ainult Italiast, Prantsusemaast ja Hispaniast taha. — Suurt sissetulekut annab ka karjapidamine. Koduloomadest kaswatatakse hobuseid, weiseid, lambaid ja sigu. — Mägedest saadakse kulda, hõbedat, rauda, kiwisüsa, soola, seatina ja elawat-hõbedat. — Tööstuse saadustest olgu nimetatud: linane, willane ja puuwillane riie, nahad, portselanist walmistatud asjad ja klaas (kristall). — Rahwa haridus: A.-U-s on 11 ülikooli (Wienis 2, Praga’s, Innsbruck’is, Graz’is, Budapest’is, Lemberg’is, Klausenburg’is, Krakau’s, Agrami’s, Czernowitz’is, igaühes 1), hulk akademiaid ja kõrgemaid õpeasutusi, 300 klassika- ja 160 real-gümnasiumi ning u. 40,000 rahwakooli. — Raha üksuseks on kroon. 1 kroon = 100 hellerid = 50 kreuzerit = 40 kopikat. Kaaludest ja mõõtudest on meetrimõõdud tarwitusel. — Riigi korraldus. A.-U. keisririik on kahest riigist koos, Austriast ja Ungarist, mis üksteisega real-unionis on. Neil mõlematel riikidel on ühine riigipää ja mõned ühised ministeriumid, nimelt keisrikoja ja wälimiste asjade, sõja- ja rahaministerium. Ühised on neil muidugi ka ametnikud, kes nende ministeriumide alla käiwad, nii wäljamaal olewat saadikud, Bosnia ja Herzegowina maa walitseja jne., ja ühine ka maa- ja merewägi. Pääle selle on nad siiamaani tollide, raha ja muudes asjus ühtemoodi talitanud. Riigi eesotsas seisab riigipää, kes Austria keisri ja Ungari kuninga nime kannab. Tema isik on püha ja puutumata, ja kõige eest, mis ta teeb, peawad tema poolt nimetatud ministrid wastutama. Tema nimetab ametnikud ministrite ettepanekute järele, tema on sõjawägede ülemjuhataja, sõja kuulutaja ja rahu tegija. Tema nimel awaldatakse seadused, selle järel kui rahwaasemikud nad wastu on wõtnud ja ministrid neile alla on kirjutanud, tema nimel antakse kõik walitsemiseks tarwis minewad käsud, niisamati jälle ministrite kui wastutajate allkirjadega. Auujärjele astudes wannub ta pühalikku wannet, et ta põhjusseadusi pidada ja nende ja teiste seaduste järele walitseda tahab. — Neis asjus, mis