takse basalti lawa tõugude hulgas; seisab sõmermullast, lubjast, magnesiast ja raust koos. Temast walmistatakse mitmesuguseid kujusid.
Augsburg, linn Baierimaal, Lech’i ja Wertach’i jõgede wahel; 95,000 el. — A. on romlaste ehitatud 14 e. Kr.; oli 1276—1806 waba riigilinn.
Augsburgi usurahu, tehti 1555 a. Selle usurahu läbi saiwad Lutheruse usulised (mitte reformeeritud usulised) katoliklastega ühesugused õigused.
Augsburi usutunnistus, Lutheruse usuliste kõige tähtsam usutunnistuse kiri, mis Augsburi riigipäewal 1530 Saksa keisri Karl V-le ette pandi. Ta langeb kahte osasse. Esimene osa räägib usu põhjusmõttest ja õpetusest; teises osas näidatakse, mis tükis katoliku usus parandust tarwis oleks. Et Melanchton, kes selle usutunnistuse kokku seadis, pärastpoole päätükki, milles pühast õhtusööma-ajast kõneletakse, muuutis, siis sündis riid muudetud (variata) ja muutmata (invariata) wäljaannete poolehoidjate wahel.
Augurid, Roma ohwri-preestrid, kes lindude lennust ja häälest tulewikku ette kuulutasiwad.
August, lõikuse kuu, kaheksas kuu meie aastas. Enne oli tema nimi romlaste juures Sextilis s. o. kuues kuu, aga 8 a. e. Kr. hakati Roma senati käsu järele teda keisri Augustus’e nime järel August’iks kutsuma.
Augustini ordo, katoliku kiriku kerjusmunkade ordo, asutatud Püha Augustinuse poolt (388). 16 aastasajal oli A. ordol 2,300 kloostrit. Praegu on A. ordo pea igal pool kaotatud.
Augustinus, Aurelius (354 kuni 430), kuulus läänemaa kirikuisa ja õpetaja, laskis 387 end ristida, waliti 395 Hippo piiskopiks milleks ta surmani jäi. Ta wõitles nende wastu, kes ristiusu õpetusest lahku läksiwad, iseäranis kirjutas ta donatistide wastu. A. pani suurt rõhku ristikoguduse osasaamise ja sakramentide pääle; kõik hääd omadused, mis inimesel on, on Jumala armuand. A. tähtsamad kirjatööd on: De civitate dei (Jumala riigist) ja Confessiones (tunnistused).
Augústow, kreisilinn Suwalski kubermangus Poolamaal; Poola kuninga Sigismund II. Augusti käsul 1560 ehitatud. Linnas elab u. 13,000 in., kellest pooled juudid.
Angustòwo kanal, ühendab Weikseli jõge Njemeni jõega. Kanali pikkus on 98 w.
Augustus, Cajus Julius Caesar Octavianus, Roma riigi esimene keiser, Caesari kasupoeg, snd. 63 e. Kr., tegi Antonius’e ja Lepidus’ega teise kolmiklepingu (triumvirat’i), mille järele ta Läänemaad omale sai, kinnitas oma seisukohta see läbi, et Sextus Pompejus’e ja Lepidus’e ära wõitis. Wiimaks wõitis ta Aetiumi lahingus (31) ka Antonius’e ära ja sai see läbi üksiwalitsejaks. Roma senatil lastis ta kõik tähtsamad riigiametid omale anda. Ta walitses pehmelt ja rahulikult,
