edasi lükataks ja et selleks ajaks iga juhatuseliige varustataks täpsete andmetega välismaaliste kohustuste suhtes, mis käesoleva äriaastaga mitte ei kustu. Nagu ma näen, on need kõik paigutatud üldisse kohustuste arvesse. Mind see ei rahulda. Neid peaks eraldi käsitama.“ Kuna tema pilk Eldersonist mööda „vana Monti“ näole libises, jätkas ta: „Kui maismaal asjad mitte ei parane, mida vaevalt loota (otse vastupidi), siis olen ma veendunud, et need kohustused viivad meid tuleval aastal paratamata umbtänavasse.“
Sõnale „umbtänavasse“ järgnes jalgade liigutamine, paigal nihutamine ja köhatamine, mis väljendas kerget meelepaha. Soamesis paisus midagi rahulduse taolist. Ta oli neid mõnutsevast rahust virgutanud, oli neile tunda annud natukenegi rahutust, mille all ta ise kannatas.
„Meie oleme algusest saadik oma kohustused üldises arves tähendanud, mr. Forsyte.“
Nutikas poiss!
„Ja seda minu arvates võõriti. See välismaaliste lepingute äri on sootuks uus ala. Minu kartes tuleb meil tänavuste dividendide maksmise asemel tulusummad hoida tulevase aasta kahjude katmiseks.“
Jällegi endine kraapimine ja nagistamine!
