Hallid silmad mõõtsid teda pealaest jalatallani.
„Mis teed sa siin?“ küsis isa. Ja Fleur mõtles: „Tänu jumalale, ta ei näinud. Muidu ta poleks küsinud.“ Ja ta vastas:
„Mul on huvi kunsti vastu, kallis, nagu sinulgi.“
„Mina asun sinu tädi juures Green Streetil. See idatuul on mu maksa riivanud. Kuis on lugu sinu – kuidas on Michaeliga?“
„Oo, pole viga, niisama. Eile oli meil lõunasöök.“
Aastapäev! Realism virgus Forsyte'is ja ta vaatas tütrele alt üles silmi. Kätt mantli tasku pistes ütles ta:
„Mõtlesin selle sulle tuua.“
Fleur nägi lapergust eset, mis mässitud roosa siidpaberisse.
„Kallis, mis see on?“
Soames pani asja tasku tagasi.
„Pärast näeme. Keegi einel?“
„Ainult Bart.“
„Vana Mont! Oh jumal!“
„Kas sulle Bart ei meeldi, mu kallis?“
„Ei meeldi? Temal ja minul pole midagi ühist.“
„Mina arvasin, et teie otsustate asjade üle üsna vennalikult.“ 80
