„Kuulus mr. Minhow? Kui huvitav! Mina pole kunagi midagi teist lugenud.“
Fleur tõmbas hinge tagasi.
„Mis, teie ei tunne mr. Minho kasse? Aga need on ju imelised! Mr. Minho, tahaksin nii väga, et mrs. Walter Nazing teiega tutvuks. Amabel – mr. Gurdon Minho.“
„Oo! Mr. Minhow – kui hirmus armas! Juba hällist saadik olen teie tutvust soovinud.“
Fleur kuulis romanisti rahulikult vastavat:
„Sooviksin, et see kauem oleks olnud;“ ja läks kaheldes tervitama Nesta Gorse ja Sibley Swani, kes astusid korraga sisse, nagu asuksid nad üheskoos; vaidlesid L. S. D. üle. Nesta kaitses teda, sest et ta ise oma lippu kõrgel hoidvat, Sibley kinnitas, et vaimukus olevat surnud ühes restauratsiooni-ajajärguga; see mees aga elab!
Michael tuli ühes Upshiredega ja Aubrey Greene'iga, keda ta kojas kohtas. Seltskond oli nüüd kõik koos.
Fleur armastas täiust ja see õhtu lasus temal nagu luupainaja. Õnnestub ta? Minho hiilgas silmapaistvalt kõikidest kõige vähem, isegi Alison rääkis paremini. Ja ometi oli Minhol nii peen pealuu. Fleur lootis, et ta mitte liiga aegsasti ei lahku. Kindel, mõni ütleb tingimata: „Välja kaevatud!“
