Imeliku nõrga häälitsemisega ulatas Soames lehe. Pealkirjad ütlesid: „Tormiline koosolek — kaks direktorit tagasi astunud — usalduseavaldus.“ Michael laskis silmad üle ridade lennata, kuni jõudis ridadeni:
„Mr. Forsyte, asjasse segatud direktor, ütles pisut venitatud kõnes, et temal ei olla mõttes aralt tõeks tunnustada. Tema mõistis aktsionäride teguviisi hukka. Tema ei olevat sellega harjunud, et teda kahtlustataks. Ta pani ette end ametist vabastada."
Michael laskis lehe langeda.
„Issand jumal!“ ütles ta. .Asjasse segatud — kahtlustused! Nad on annud asjale värvi, nagu — —!“
„Lehed!“ ütles Soames ja asus uuesti oma muna kallale.
Michael istus lauda ja kooris banaani. „Miski ei sobinud talle nii hästi kui surm,“ mõtles ta: „Vaene vanamees!“
„Noh, sir,“ ütles ta, „mina olin ju seal ja kõik, mis ma võin öelda, on: teie ja minu isa olite ainukesed, kes äratasid minus lugupidamist.“
„Naa!“ ütles Soames ja pani oma lusika lauale.
Michael mõistis, et ta tahab olla üksi, ja kui oli kuugistanud oma banaani, läks ta 507
