Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/506

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tides üksisilmi ukse poole, kui kaua, seda ei teadnud kumbki.

Äkki läks ukseavaus mustaks; kuju hallis seisis seal — Annette!

„Kõik on korras! Poeg!“


Viieteistkümnes peatükk.

Vaikus.

Järgmisel hommikul sügavast unest ärgates oli Michaeli esimene mõte: „Fleur on tagasi!“ Siis tuli tal kõik meelde.

Oma sõnadele „Kõik korras?" sai ta uksel vastuseks ravitseja tugeva peanokutuse.

Kogu selles ärevas ootuses jätkus tal siiski küllalt moodsust ütlemiseks: „Küllalt sentimentaalsusest! Mine ja söö rahulikult hommikueinet!“

Soames oli söögitoas; tema oli oma lahtilöödud muna põlglikult sinnapaika jätnud. Michaeli sisse astudes tõstis ta silmad ja kummardus siis näoga tassile. Noormees mõistis teda väga hästi; nad olid ju käsikäes istunud! Ka pani ta seda tähele, et taldriku kõrval avatud leht kuulus rahailma.

„Midagi sellest koosolekust, sir? Suurepärane oleks ju teie kõnet lugeda.“

506