võtku, siin ütlesin isegi bon mot või on see ehk paradoks? Ja kas on paradoksid bon mot'd või ümber pöördud?“
„Michael, kui sina oleksid minuks, kas sa ütleksid Frederic Wilmerile, et tema kohtab tuleval nädalal hommikueinel minu juures Hubert Marslandi? Võiks see teda siia meelitada või teda eemale peletada?“
„Marsland on vana part, Wilmer vana hani – ei tea.“
„Oo! Ole ometi tõsine, Michael – neis asjus pole sa mul kunagi abiks. Mitte kunagi! Ära tee minu õlgadele liiga, palun!“
„Noh, mu kallis, ma ei tea tõesti mitte. Neis asjus pole mul nii palju annet kui sinul. Marsland maalib tuuleveskeid, kaljusid ja muud selletaolist – vaevalt on ta futurismist midagi kuulnud. Tema on peaaegu nagu mingi Mathew Maris – hoidub voolust kõrvale. Kui sa arvad, et tema tahaks kohata mõnda „rotoristi…“
„Ma ei küsi, kas tema tahaks Wilmerit kohata, vaid kas Wilmer tahaks teda.“
„Wilmer ütleks kohe: „Väike mrs. Mont meeldib mulle, tema juures on ikka pagana hea lobi“ – ja selles on tal õigus, mu kallis. „Rotorist“, tead, tahab hästi süüa, muidu ei tõuse see tal pähe.“
50
