likum peab ennast kelmuse ja hooletuse vastu kaitsma. Meie kõik teame, mis hiljuti sündis, ja seesama sünnib ka teistes ettevõtetes, kui meie aktsionärid oma kasude kaitseks välja ei astu. Seega siis kõigepealt: nemad poleks kunagi pidanud sakslastega tegemist tegema. Teiseks – juhatus on avaldanud nõrka otsustusvõimet. Kolmandaks – nad hoiavad kõik liiga kokku. Minu arvates peaksime juhatusele umbusaldust avaldama.“
Hüüded: „Kuulge! kuulge!“ segasid end ebamääraste kõladega ja kõigest läbi kostis vali „Ei!“ koolnuna paistva aktsionäri suust. Michaeli süda pöördus tema poole, seda enam, et ta ikka veel tundus koolnuna. Eitamisele järgnes kõhna haritud välimusega aktsionäri tõusmine, kel väikesed hallid vuntsid.
„Ehk vabandate mind, sir,“ algas ta, „aga teie ettepanek tundub liiga üle-peakaelalise kohtumõistmisena. Tahaksin hea meelega teada, kuidas teie oleksite niisugusel korral talitanud, kui oleksite olnud juhatuses. Teisi on väga kerge hukka mõista.“
„Kuulge, kuulge!“ ütles Michael ja imestas ise oma hääle tõttu.
„See on kõik väga hea,“ jätkas haritud aktsionär, „et kui midagi niisugust sünnib,
478
