sõnakõlksud omandate. Üks raamat kahekümne hulgas on tõelikult tarvilik, kõik muu on toredus. Teie ülesandeks on inimesi uskuma panna, et üheksateist on tingimata tarvilikud, ainult üks toredusasi, mida nad paratamata vajavad. See on täpselt sama, nagu toidu, riiete või ükskõik millega tsiviliseeritud maailmas.“
„Jah, sir, mõistan väga hästi.“
„Väga hea siis. Head ööd ja head õnne!“
Michael tõusis püsti, sirutas oma käe. Noormees võttis selle imelikult aupakkuva väikese kummardusega. Minut hiljem oli ta juba tänaval, kuna Michael trepikojas mõtles: „Kaastundmus on lollus! Unustasin sootuks, et olen nuuskur.“
Kümnes peatükk.
Kui Michael söögilauast tõusis, tegi Fleur sedasama. Sellest silmapilgust, kus ta käis Wilfridi juures, oli enam kui kaks päeva möödas, aga ometi polnud ta veel oma elurõõmu tagasi võitnud. Koorekihi elu maitsmine, Londoni haruldasemate ehete ümbritsemine, mis hoidis puna palgeis, tundus läägena ja asjatuna. Need kolm tundi, 324
