„Kõige suurema heameelega. Peaasi, kui oled kellegagi üheskoos koolipingil istunud, siis on teatud tundmus, uskuge.“
Soames purskas äkki:
„Kedagi ei või tänapäev usaldada, näib mulle. See tuleb sellest – nojah – ma ei tea, millest see tuleb. Aga selle asjaga pole ma mitte veel valmis.“
Üheksas peatükk.
Hotch-potchi klubi ulatas tagasi kaheksateistkümnendasse sajandisse. Olles asutatud salkkonna noorte moealpide poolt mõnusaks ühiskondlikuks ja politiliseks tormamispaigaks selle ajani, mil kohanetakse Snooksi, Remove, Wayfarersi, Burtoni, Ostrich Featheri ja teiste alalisemate kohtade koldele, omandas klubi oma varasemail päevil teatud püsivuse ja auväärsuse kuulsuse, võlgnedes selle eest tänu peaasjalikult oma tähelepanuväärsele kokale. Aga tänapäevani sarnanes ta teatud määral oma nimele ja see oligi, mis Michaeli ligi tõmbas – siia kuuluv kirju hulk. Alates Walter Nazingiga ja noorte poolkirjanikkude ning näitekunsti toetajatega, kes käisid Veneetsias ja lobisesid oma armu-
