Viies peatükk.
„Mrs. Val Dartie, madam.“
See nimi, mida isegi Coaker ei saanud hääldamisel inestada, mõjus nagu sõrm, mis vajutatakse ishiase ergu otsale. Holly! Ta polnud teda enam sellest päevast saadik näinud, kus selgus, et ta ei saa Joniga abielluda. Holly! Rodu mälestusi – Wansdon, joomeline maa, kruusaauk, õunapuuaed, jõgi, Robin Hilli võserik! Ei! Polnud sugugi mõnus tundmus Hollyt näha ja ta ütles: „Kui hirmus kena, et tulite!“
„Ma kohtasin teie abikaasa täna Green Streetil, tema palus mind tulla. Missugune kena tuba!“
„Ting! Tule, et sind tutvustan! See on Ting-a-ling; eks ole ta täiuslik? Ta on uue ahvi pärast pisut erutatud. Kuidas on Val ja kallis Wansdon? Seal oli nii imeliselt rahulik!“
„See on kena tagamaa. Mulle ei lähe ta igavaks.“
„Ja“ – ütles Fleur pisut karmilt naerdes – „Jon?“
„Tema kasvatab Põhja-Karoliinas virsikuid. Briti Kolumbia ei meeldinud talle.“ 262
