Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/212

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Fleurile ja Michaelile oli tähtis kunstiline huvi, ometi polnud see olulise tähendusega bluuside valmistamisel ja müümisel, kingade proovimisel, aadresside kirjutamisel, matusepärgade punumisel ega kusagil mujal, kuhu sihtis Victorine'i auahnus. Mis sündis nende suurte silmade ja vaikivate huulte taga? See erutas Boney Blayds & Co-d ning ka teisi engros-ärisid üldse. Niisugused pisut kahtlased elukutsed, nagu filmistatistid või mannekeenid, ei tulnud Victorine'il mõttessegi, sest kuna ta agulis kasvanud, kippus ta end ikka alahindama.

Kui Bicket hommikul oma kastiga välja läks, kus sees olid täispuhumata pallid, seisis naine seal juures ja näris oma küüsi, nagu tahaks ta pääseteed leida sellest peost suhu elamisest, mis tegi mehe kõhnaks kui kepi, väsinuks kui koera, nadiseks kui sabata varblase; ja kuna see töö võttis neilt igasuguse seisuse tundmuse, ei toonud see neile ometi rohkem sisse, kui et võisid kuidagi endale ulualuse muretseda. Juba ammugi mõistsid nad mõlemad, et õhupallides polnud mingit tulevikku, vaid et nad võimaldasid ainult kerjusliku oleviku. Ja vaikses, passiivses Victorine'is hõõgus tuline viha. Ta tahtis paremat osa oma mehele ja iseendale, eriti just oma mehele.

212