märkas selle väite eksituse kohe. See võib ju nõnda olla, kuid mis ühele hea, see pole teisele sedasama. Ta tundis, et kui ta end ohjes ei pea, siis hakkab ta seda seletama. Mees oli temale täiesti võõras ja väitmisest ei võinud midagi tulla. Soamesi vaikimine aga üldise arvamise keskel, et Rahvasteliidul pole mingit väärtust, tekitas õnnetuseks võõras mulje, et tema sümpatiseerib liiduga; mees hakkas Soamesile pilku heitma. Uuesti lehte lugema hakata tundus liiga silmatorkavana ja tema seisukord muutus ikka kahtlasemaks, kui rong Paddigtoni jõudis. Ta ruttas autosse. Kellegi hääl tema selja taga hüüdis:
„Lootusetu hulk, sir, mis! Rõõmustan, et vähemalt teie mu vaatepunkti mõistate.“
„Just nii;“ ütles Soames. „Taksi!“
„Kui Rahvasteliit ei teotse, läheme kõik manalasse.“
Soames pööras autoukse käsirauda.
„Just nii!“ ütles ta jällegi. „Poultry!“ hüüdis ta ja astus sisse. Tema ei lasknud ennast sekka vedada. Kindlasti oli see mees otse tuletungal!
Alles autos selgus tema segaduse määr. Ta oli hüüdnud: „Poultry!“ seega aadressi, mille „Forsyte, Bustard ja Forsyte“ juba
198
