on nii hea paik, Soames,“ ütles Winifred kaeblikult. „See on nii tüütu, aktsiate pealt kahju saada.“ Soames oli vastanud halastamata: „Kui sa ei müü, kaotad rohkem.“ Ja Winifred müüs. Ja kuigi Rogersid ja Nicholas'd, kes temale sinna järgnenud, ei peaks müüma, siis on see nende eneste asi! Tema laskis Winifredi neid hoiatada. Mis temasse endasse puutub, siis olid temal ainult kvalifitseeritud aktsiad ja paari dividendi väljalangemine ei tähendaks temale palju, sest direktori palk tasuks selle kuhjaga. Nõnda siis polnud asi tema isiklikkudes muredes, vaid palju enam tusas välismaa seisukorra pärast ja hoobiks tema isiklikule eksimatusele.
Jõulud olid rahulikult möödunud Mapledurhamis. Tema põlgas jõulusid ja pidas neid ainult sellepärast, et tema naine oli prantslane, kelle rahvuslikuks pühaks uus aasta. Ei võinud ometi nii kaugele minna, et seda silmas pidada ja nõnda võõrast kommet julgustada. Kuid jõulud ilma lapseta – veel praegu mäletas ta oma lapsepõlve okastamme ja snapdragonit[1], Park Lane'il – perekondlikke pidustusi, ja kui vastik oli tal
- ↑ Snapdragon – ahmiv lohe – mäng, kus põlevast piiritusest püütakse rosinaid.
