politika algatasin mina ja ma arvan kinnitada võivat, et tänini on see politika olnud ettevõttele oluliselt kasulik. On aga mõni juhatuseliige nii väga selle vastu, siis muidugi ei käi mina peale, et juhatus seda politikat peaks jätkama. Asjad on tõesti ebakindlad ja teatud kahjud on ikkagi võimalikud, kuigi me ei tea kui ettevaatlikud oleksime.“
„Mis siis nüüd?“ mõtles Soames. „Mis kahepaikset mängu ta nüüd mängib?“
„See on teist väga kena, Elderson; härra juhataja, meie kõik arvame vist, et see on meie peadirektori poolt väga kena.“
Vana unimüts! Kena! Vana eit!
Juhataja kaunis kare hääl murdis vaikuse.
„See on meie äripolitikas väga tähtis punkt. Sooviksin hea meelega lord Fontenoyd kohal näha.“
„Kui peab aasta-aruande täna kinnitama,“ ütles Soames lühidalt, „siis peab selle asja täna otsustama. Minu otsus on kindel. Palun, tehke teie oma.“
Viimased sõnad rääkis ta mingisuguse seltsimeheliku tundmuse ajel – oli nii vastik sunnitud olla! Silmapilgu valitses vaikus, siis paisus vaidlus juhusliku sõnamulina suuruseks, mis pidi juba tehtud otsuse
