Arvud olid neil ees: omasugune kahvatu pilt, mis näis tõendavat, et asjad on rahuldavad, kui lähema kuue kuu jooksul suuremaid kursikõikumisi enam ei juhtu. Välismaaliste ja kodumaaliste äriarvude suhe oli nagu kahe ja seitsme vahel; äri Saksamaaga, mis andis välismaaliste lepingute peahulga, oli – nagu Soames märkis – paigutatud nende maade sekka, mis ainult pooleldi pankrotis, ja tema arvud olid käsitatud nii-öelda konservatiivselt.
Valitseva vaikuse ajal, kus juhatuseliikmed arvusid seedisid, märkas Soames selgemini kui kunagi seda raskust, millesse ta sattunud. Muidugi, käesolevad arvud võisid vaevalt põhjendada läinud aasta dividendide väljamaksmisest loobumist. Aga kui oletada, et mannermaal juhtuks mõni uus suur vapustus ja et nemad oleksid suurema hulga kohustuste pärast vastutavad, siis neelaks see kõik läinud aasta tulud ja veel enamgi. Ja siis see kahtlus Eldersoni enda suhtes, mille põhjust ta isegi õieti ei teadnud, vaid mis oli intuitiivne, võib olla rumalgi.
„Noh, mr. Forsyte,“ ütles juhataja, „arvud on siin. Olete rahuldatud?“
Soames tõstis silmad; ta oli otsusele jõudnud. 166