sööma vahele võtta, arvates, et kui kellelgi palju vedelat kõhus, siis on tal vähem ruumi leiva ja muu tarvis. Aga Ants oli kavalam kui ta isand; seepärast tühjendas ta ühe korraga joogikapa, öeldes:
„See teeb söögile kahevõrra ruumi.“
Kirikuõpetaja arvas kuuldud jutu tõeks, ega läinud sellest päevast peale iial enam rahvast joomisele meelitama. Aga Ants naeris salamahti, et kelmustükk korda oli läinud.
Umbes tund aega enne keskööd läks Ants kirikusse. Ta leidis kiriku seestpoolt valgustatud ja pani natuke imeks, kui sisse astudes hulga rahvast ees leidis, keda mitte palved siia ei olnud kokku kogunud.
Inimesed istusid pika laua ümber ja mängisid kaarte. Ants ei tundnud kartust, ehk kui temal ka pisut kartuse tundmist oli, ei lasknud ta tarkuse pärast sellest midagi välja paista. Ta läks julgesti laua juurde ja istus kaardimängijate seltsi. Üks neist oli teda tähele pannud ja küsis:
„Vennike, mis sul siin otsimist on?“
Ants vahtis suurte silmadega tüki aega tema otsa ja ütles siis naeratades:
„Sina ninatark! peaksid parem suu kinni pidama! Kui kellelgi siin küsimise õigust on, siis arvan, et mina seesinane küsija olen. Kui mina oma õigust ei tarvita, siis oleks teist vist kõige targem oma edev suu kinni pidada!“
Seepeale võttis Ants kaardid ja mängis tundmata meestega, kui oleksid nad tema paremad sõbrad. Tal oli hea õnn — iga sissepandud raha tuli kahevõrra tagasi, misläbi mõne teise mängija taskud põhjani välja tühjendati.
Nüüd kuuldi kukelaulu: kesköö võis parajasti käes olla. Seal kustutati äkitselt küünlad ja silmapilk olid mängijad laua ja pinkidega üheskoos kadunud. Ants pidi pimedas kirikus tüki aega käsikaudu teed otsima, kuni viimaks kirikutorni trepi üles leidis.
Kui ta esimesest trepist oli üles roninud, leidis ta viimasel trepiastmel väikese mehikese istuvat, kel pea otsast puudus.
„Hohoo, pisikene! Mis sul siin otsimist on?“ küsis Ants, ja andis talle vastust ootamata nii valusasti jalakannaga vopsu, et peata mehike mööda pikka treppi alla veeres. Teisel, kolmandal ja neljandal trepil leidis ta samasugused tummad vahimehed ees. Ta keeritas nad üksteise järel maha, nii et neil kondid kogu kehas naksatasid.
79
