Nõnda istus ühel õhtul jälle hurtsiku paarisrahvas riieldes ahjupingil, kui uhke saksavärki riides naisterahvas üle läve tuppa astudes naise keeleveski äkitselt peatas, ja mehe vinnatõmmatud käe jälle paigale pani. Võõras ütles, kui ta oli pererahvast lahkelt teretanud:
„Teie olete kehvikud, kes tänini palju vaeva pidite kannatama; aga kolme päeva pärast lõpeb kõik teie vaev ühekorraga otsa. Seepärast pidage rahu majas ja ütelge ise, mida te kõige paremaks põlveks endile tahate soovida. Mina ei ole mitte, nagu teile silma paistan, inimene, vaid vägevam loom, kes inimeste soovid salajasel rammul võib täita. Kolm päeva on teil aega mõtelda ja kolm soovimist on teil lubatud nimetada, mis põlve või mis head teie endile tahate soovida. Siis nimetage oma soovimised ning salavägi teeb nad silmapilk tõeks. Aga olge targad, et teie midagi tühja ei hakka soovima.“
Seda üteldes jättis uhke naisterahvas jälle head aega ja läks siis lipsti! uksest välja.
Lopi ja Lapi, kes tüli olid unustanud, vahtisid nüüd sõna lausumata üksisilmi ukse poole, kust ime oli tulnud ja kuhu ta oli kadunud. Viimaks ütles mees:
„Heidame puhkama. Meil on kolm päeva mõtlemiseks aega, seda tahame targasti pruukida, et võiksime endile kõige paremat õnnepõlve soovida.“
Aga ehk neile küll kolm päeva mõtlemiseks aega oli lubatud, siiski kulutasid nad enam kui poole ööd juba täna mõtete koormas ja hakkasid arvama, missugune soov kõige parem võiks olla.
Oh seda kallist rahu, mis nüüd kolm päeva järjestikku hurtsikus elas! Lopi ja Lapi olid nagu teiseks loodud, rääkisid teineteisega lahkesti juttu ja üks püüdis ikka teise tahtmist juba silmist ära tunda ja seda täita.
Suurem jagu päeva istusid mõlemad sõnata nurgas ja pidasid soovimisnõu. Kolmandal päeval pärast lõunat läks Lopi külla, kus sel hommikul siga oli tapetud ja vorstipada parajasti tulel võis olla. Ta võttis kodunt kaanega vitsiku kaasa ja tahtis naabri-perenaiselt natuke vorstivett paluda, kus sees õhtul kodus kapsapäid keedaks.
Lopi mõtles, et kui kõht on hea roaga täidetud, siis tulevad inimesele kohe paremad mõtted pähe. Koju jõudnud, pani ta kapsapaja tulele, et söök õigel ajal õhtulauale saaks.
Kui nüüd õhtu ja soovimiste avaldamise tund kätte jõudis, auras kapsaleeme vaagen laual. Mees ja naine istusid söögilauda, kus nad
62
