kolm päeva aega, enne kui ta mäe harjani jõudis, siis jälle kaks päeva, enne kui teiselt poolt alla sai. Sinna tulles leidis ta peremehe juba kodus eest. See rääkis temale, kuidas ta mao ja konna õnnelikult oli tapnud, aga kotkast ei olnud ta kätte saanud. Siis küsis ta noormehelt, kas tal himu oleks aastasulaseks jääda.
„Head sööki pead sa igapäev nii palju saama, kui tahad, ka palgaga ei taha ma mitte ihnutseda, kui sa oma ametit ustavalt pead.“
Pärast seda, kui kaup mõlema mehe meelepärast oli tehtud, talutas peremees uut sulast igas kohas majas ümber ja näitas temale, mis ta pidi tegema. Seal oli üks koobas kalju sees, kolmekordsete raudustega kinni pandud.
„Koopas seisavad minu kurjad koerad ahelate kütkes,“ ütles peremees, „sa pead selle eest hoolt kandma, et nad ukse alt ennast käppadega välja ei kaeva. Sest sa pead teadma, et kui aga üks neist koertest peaks lahti pääsema, siis enam võimalik ei ole teisi kinni hoida, vaid nad läheksid ninamehe jälil ka minema ja hävitaksid kõik ära, mis maa peal elab. Kui viimaks viimane koer vangist pääseb, siis on maailma ots käes ja päike paistab viimast korda.“
Seepeale talutas ta sulase ühe mäe juurde, mis inimeste käte abil oli väga suurtest üksteise peale hunnikusse pandud kaljurahnudest tehtud.
„Need kivid,“ ütles peremees, „on selle tarvis kokku kantud, et kui koerad ukse alla augu on kaevanud, sedamaid uue kivi võib ette veeretada. Härgi, kes peavad kivi vedama, tahan sulle laudas näidata ja sind ka pikemalt õpetada, mis sa sealjuures pead tähele panema.“
Laudast leidsid nad umbes sada musta härga, igaühel oli seitse sarve peas. Need härjad oli rohkesti kaks korda nii suured, kui kõige suurem härg.
„Kuus paari neist härgadest kivivankri ette rakendatud, veavad kivi hõlpsasti ära. Tahan sulle ühe raudkangi anda, millega sa kivi külge pead puutuma; siis veereb kivi ise vankrile. Sa näed, sinu vaev ei ole mitte suur, aga seda suurem valvsus peab sul olema. Kolm korda päevas ja üks kord öösel pead sa ust vaatama, et mitte õnnetust ei sünniks. Muidu võiks kahju suurem olla, kui sina mulle jõuaksid vastata.“
Lühikese ajaga oli meie sõber oma uue ameti ära õppinud ja see oli talle väga meelepärast; iga päev kõige paremad söögid ja joogid, mida inimese süda aga iial võis ihaldada. Kahe ehk kolme kuu pärast olid koerad augu ukse alla kraapinud, kust nina võisid läbi pista; aga sedamaid pandi uus kivi toeks ette ja koerad pidid oma tööd jälle uuesti alustama.
43
