Nüüd võis küll ehk juba seitse aastat mööda olla, sest ta oli tugevaks noormeheks sirgunud, kui ta ühel päeval kaugelt kõrget mäge silmas, mis kõige vähemalt pilvede kõrgune näis olevat. Siiski läks temal veel enam kui nädal aega käies, enne kui ta mäele jõudis. Viimaks sinna saades istus ta mäejala juurde puhkama, et näha, kas vanamehe ettekuulutused tõeks lähevad.
Ta ei olnud veel kaua istunud, kui üks iseäralik sisisemine kaugelt tema kõrvu ulatas ja natuke aega hiljem suur madu nähtavale tuli, kes kõige vähemalt kahekümne sülla pikkune oli ja loogeldes sealt natuke maad eemalt mööda läks, kus noormees istus. Ehmatus oli ta liikmed nagu halvanud, seepärast ei võinud ta eest ära põgeneda; aga niisama kiiresti oli madu temast mööda läinud.
Tükk aega jäi nüüd kõik ümberringi vaikseks. Siis näis tema arvates, nagu tuleks kaugelt üks raske kere, hopp! hopp! hüpates temale ligemale. See oli üks suur konn, kaheaastase hobusesälu kõrgune. Ka see kole loom läks poisist mööda, ilma et ta teda oleks näinud.
Siis kuulis ta üleval kanget kohinat, nagu oleks raske äikesepilv tõusmas. Kui noormees oma silmad üles tõstis, lendas kõrgel üle tema pea suur kotkas sellessamas sihis, kuhu enne madu ja konn olid läinud.
„Need on imelikud asjad, mis mulle õnne peavad tooma!“ mõtles noormees.
Äkitselt nägi ta ühe mehe musta hobuse seljas enese poole tulevat. Hobusel näisid olevat tiivad jalgade küljes, sest ta lendas tuule kiirusel.
Kui võõras mees noormeest mäe ääres istumas nägi, pidas ta hobuse kinni ja küsis:
„Kes on siit mööda läinud?“
Noormees kostis:
„Esiteks üks suur madu, küllap vist kahekümne sülla pikkune, siis üks suur konn, kaheaastase sälu kõrgune, ja viimaks üks suur kotkas kõrgelt üle minu pea. Kui suur ta oli, seda ei võinud ma mitte arvata, aga ta tiibade kohin oli kange äikese pilve sarnane.“
„Sa oled õieti näinud,“ ütles võõras, „need olid minu kõige suuremad vaenlased, kellele ma praegu järele kihutan. Sind võiksin ma oma teenistuses tarvitada, kui sul midagi paremat ei ole nõuks peetud. Roni mäest üle, siis saad otsekohe minu majasse. Mina jõuan, kui mitte juba varem, siis sinuga ühes sinna.“
Noormees lubas tulla, mispeale võõras kui tuul kaugemale sõitis.
Tee mäest üles minnes ei olnud mitte kerge. Meie rändajal läks
42
