ennast värava küljes teise hommikuni kui kõlks kella sees vintsutama, et ta rohkem surnud kui elav oli, kui teda näpisti lahti laskis. Kuningas ja kogu rahvas naeris veel tema viletsust pealegi ja mees pidi häbiga koju minema, kus mitmel õlasooned nõnda välja venitatud olid, et mehest eluilmas enam töötegijat ei võinud saada.
Kolmas töö võis osaval kütil võimalik olla, kelle silm ja käsi ühel kangusel asja võisid toimetada.
Kui Pikkjalg asjalugu oma silmaga oli näinud, ei läinud ta kohe kuninga ette, vaid esiteks vendade juurde tagasi, kes teda teel alles ootasid. Pärast nõupidamist leidsid mehed, kuidas neil kolmel küll võimalik oleks asju talitada, aga kõige suuremat tüli tegi see, et nemad kolm kuninga silmis kui üksainuke mees pidid olema; muidu ei võinud nad lubatud võidupalka mitte saada.
Vennaksed niitsid nüüd oma habemed ühteviisi, et kellelgi huulel ega lõua all pikemaid karvu ei leitud kui teisel. Ja et nad kui ühe ema pojad ja kolmikud lapsed keha ja kombe poolest enamasti igas tükis ühte läksid, ei olnud võõral silmal võimalik seda pettust ära tunda. Nad lasksid väga uhke kuningliku ülikonna valmistada, mis siidist ja kallimast sametist õmmeldi ja kulla ning sätendavate kalliskividega ehiti, et kõik hiilgas ja siras kui tähis taevas selgel talveööl.
Enne kui katsetööd mindi toimetama, tõotasid vennaksed vandega, kuidas hiljem liisk nende vahel õigust peab tegema, kes neist kuningale väimeheks saab.
Kui kanged vennaksed sedaviisi kõik talitused olid lõpetanud, et hiljem nende keskel midagi tüli ei tõuseks, siis ehtisid nad ühel päeval Pikkjala uhkesse ülikonda ja läkitasid ta kuninga kotta, kus ta põdralehma karja pidi minema. Läheb asi korda, kuidas vennaksed lootsid, siis oli esimene suur kivi teelt veeretatud, mis siiasaadik kosilasi oli keelanud pulmakambri minemast.
Pikkjalg astus nii uhkesti kuninga ette, kui oleks ta loodud kuningapoeg olnud, teretas viisakalt ja palus siis luba katsetööd teisel hommikul ette võtta. Kuningas andis loa, aga ütles sealjuures:
„Hea oleks, kui teie halvemad riided selga paneksite, sest meie lehm läheb soost ja rabast läbi, sellest hoolimata, mis ette juhtub; seal võiksite kallid riided ära rikkuda.“
Pikkjalg vastas:
„Kes teie tütart tahab kosida, mis see riietest lugu peab!“ ja läks siis puhkama, et teisel päeval seda virgem võiks olla.
26
