Kalamees oli ammugi tähele pannud, kuidas mõnikord ööseks järve lastud võrgud hommikul üsna tühjalt välja tõmmati, aga ta ei teadnud, mis süüst see tuli. Poisike teadis paremini, kes see kalavaras oli, aga tema ei tahtnud enne rääkida, kuni ta varast ka peremehele võis näidata.
Ühel kuuvalgel ööl, kui ta peremehega seltsis järvele läks võrkusid vaatama, juhtus, et varas parajasti tööl oli. Lootsiku servalt vee alla luurides nägid mõlemad, kuidas vanapoiss võrgusilmustest kalu noppis ja kaelkotti toppis.
Teisel päeval läks kalamees kuulsalt targalt abi otsima, palus tarka niisugust tempu teha, mis varga võrgu külge kinni köidaks, nii et ta peremehe tahtmata ära ei pääseks. Lugu sündis täielikult kalamehe soovimist mööda. Kui teisel päeval võrk järvest üles vinnati, tõusis vanapoiss tükkis veepinnale ja veeti nüüd kaldale.
Oh seda nahaparki, mis ta siin kalamehe ja poisikese käest sai! Et kurat targa abita võrgu küljest ei võinud lahti pääseda, pidi ta kalameeste virutamist kannatama, kus rohkesti hobusekoorem vemblaid tema kere peale ära kulutati, lugu pidamata kohast, kuhu matsud puutusid. Vanapoisi verine pea oli paistetanud kui pakk, silmamunad kippusid välja tungima, mis niisama inetu kui kole näis. Siiski ei halastanud kalamees ja poisike Pikker piinatud kuradi peale, vaid puhkasid aeg-ajalt natuke väsimust ja hakkasid siis jälle uuesti kolkima.
Kui ainekeeli palumised midagi ei aidanud, hakkas vanapoiss viimaks rohket lunastushinda pakkuma, tõotas poole varandust ehk rohkemgi kalamehele anda, kui ta kütkest lahti päästetaks. Vihane kalamees ei hakanud enne kaupa tegema, kui viimne ramm lõppes, nii et ta enam malka ei võinud liigutada.
Kui kaup oli tehtud, päästeti vanapoiss targa abiga võrgu kütkest. Ta palus kalameest poisiga seltsis kaasa tulla, lunastushinda ära tooma. Kes teab, ehk lootis ta neid mingi kavalusega veel petta.
Põrgutalus valmistati võõrastele väga uhke ja pikk lustipidu, mis kauemini kui nädalapäevad vältas ja kus millestki puudust ei olnud. Vana peremees näitas võõrastele oma varakambrid ja salariistad ning laskis mängumeestel ilusamaid pillilugusid kalamehele meelelahutuseks mängida.
Ühel hommikul ütles poisike Pikker salamahti kalamehele:
„Kui sulle täna jälle suurt ilu ja au näidatakse, siis palu pill välja tuua, mis raudkambris seitsme luku taga seisab.“
Söögilauas, kus meestel pead juba poolpurjus olid, palus kalamees pilli salakambrist näha tuua. Kurat täitis palumise, tõi pilli
245
