Sellele tütarlapsele oli kuningapoeg oma südame andnud ja tunnistas isale nüüd avalikult, et ta ühtegi teist neiut ei taha kosida, kui üksnes aedniku tütre endale abikaasaks võtta ning ennem kuningriigist kui piigakesest lahkuda.
„Tule aga koju,“ ütles kuningas, „küll meie siis selle asjaga korda saame.“
Poeg palus nüüd isa käest kalli kuldsõrmuse, pistis selle kõikide nähes piiga sõrme ja ütles:
„Selle sõrmusega kihlan ma sind endale! Ja saagu aeg lühemalt ehk pikemalt viibima, siiski tulen ma sulle kosja, et sind oma koju viia.“
Aga kuningas ütles:
„Ei mitte nõnda, asi tuleb teisiti korda toimetada!“
Ta tõmbas tütarlapse sõrmest sõrmuse ja raius selle oma mõõgaga kaheks tükiks, andis siis poole sõrmust oma pojale ja teise poole aedniku tütrele, üteldes:
„Kui teie paariks olete loodud, siis saavad sõrmuse osad omal ajal iseenesest kokku sulama, nii et kellegi silm kohta üles ei leia, kust sõrmus enne katki raiutud oli. Nüüd hoidke igaüks oma sõrmuse pooled senikaua alles, kuni aeg täis saab.“
Kuningannal kippus süda viha pärast lõhkema, kui tema võõraspoeg, kelle ta igavesti peidetud arvas olevat, korraga koju tagasi tuli, ja nüüd seadust mööda kuningriigi pidi pärima, sest et kuningale teisest abielust üksnes kaks tütart olid sündinud.
Kui paari aasta pärast vana kuninga silmad kinni läksid, tõsteti tema poeg kuningaks. Ehk küll võõrasema temale rasket ülekohut oli teinud, siiski ei läinud ta kurja kurjaga tasuma.
Et nüüd võõrasemal vähematki lootust ei olnud väimehe läbi üht oma tütardest aujärje peale saada, siis pidas ta salaja nõu, ühe kuningliku neitsi oma sugulaste hulgast noorele kuningale abikaasaks juhatada.
Aga noor kuningas kostis lühidalt:
„Ma ei taha, mul on omane juba ammugi valitud.“
Kui lesk kuninganna hiljem kuulda sai, et noor kuningas üht alamat sugu tütarlast tahtis kosida, kihutas ta riigi ülemaid nõumehi taga, et nad üheskoos selle vastu pidid seisma. Aga kuningapoeg jäi kindlaks ega andnud järele. Peale seda, kui tükk aega edasi-tagasi oli vaieldud, andis kuningas viimaks käsu:
„Valmistage suur lustipidu ja paluge kõik kuningatütred ja teised suurtsugu noored neitsid kokku, niipalju kui teie neid iial leiate! Ja kui mina nende hulgast ühe peaksin leidma, kes minu valitud
211
