Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/200

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tuppa tulla, aga rehepapp ei pidanud sellest lugu, vaid sõi rahulikult oma sooja körti.

Peale kõhutäitmist tõusis ta laua tagant ja läks puusärki vaatama; kangutas kaane pealt lahti ja nägi ühe väikese, pika valge habemega vanamehe kirstus olevat. Rehepapp tõstis ta kirstust välja ja pani leele tule äärde soojenema. Ei väldanud kuigi kaua, seal hakkas vanataadike toibuma, liigutas käsi ja jalgu. Julgel rehepapil ei olnud vähematki hirmu: ta võttis kördivaagna ja lusika laualt ning hakkas vanameest söötma. Aga vanakesel läks lusikaga söötmisel aeg pikaks, sellepärast sasis ta mõlemate kätega vaagnast kinni ja neelas kiiresti kõik kördi oma kõhtu.

Siis ütles ta söötjale:

„Ole terve, pojuke, kes sa minu vaese peale oled armu heitnud ja minu näljas ning külmas tarretanud keha toetanud! Selle heategemise eest tahan ma sulle kuningliku palga tasuda, et sa eluilmas mind ära ei pea unustama. Vaata, ahju tagant leiad sa tõrvatunglad, süüta üks neist põlema ja tule minuga kaasa! Enne seda pane aga uks tugevasti kinni, et vihane kass tuppa ei pääseks, kes su kaela murraks. Hiljem tahame ta taltsaks teha, et temast kellelegi enam kahju ei võiks sündida.“

Nõnda rääkides tõstis vanamees ühe neljanurgelise, poole sülla laiuse paekivi põrandalt üles, mis kui kaas ühe keldri sissekäigu kinni kattis. Vanataadike astus treppi mööda ees ja rehepapp, põlev tõrvatungal käes, kartmata tema kannul, kuni nad kole sügavasse koopasse jõudsid.

Suures keldrivärki võlvitud koopas seisis kõige kõrgema heinasao suurune rahalasu, pool hõbedat, pool kulda. Vanake võttis ühest seinakapist pihutäie vahaküünlaid, kolm pudelit viina, ühe suitsetatud seakintsu ja leivakaku.

Siis ütles ta rehepapile:

„Ma annan sulle kolm päeva aega seda raha üle lugeda ja ära jagada. Pead aga rahahunniku nõnda kahte osasse jagama, et mõlemad hunnikud ühesuurused saaksid, ja kummaski rohkem ega vähem ei leita, ega ühtegi rahatükki üle ei jääks. Seni kui sa raha jagamist toimetad, tahan ma seina äärde magama heita. Aga hoia ennast, et sa jagamisel pisematki eksitust ei tee, muidu kägistan ma sind surnuks!“

Rehepapp hakkas sedamaid tööle ja vanamees heitis seina äärde puhkama. Et vähematki eksitust ei juhtuks, siis toimetas rehepapp jagamist nõnda, et ta iga kord kaks ühesugust raha võttis: kas taalrid, rublatükid, kuldraha ehk peenikest hõberaha; neist


200