Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
„Nüüd on meie aeg täis, sest et meie niikaua sinu juurde pidime jääma, kuni näha saame, kas sa õnnepõlves ka oma vendi meelde tuletad. Vanataadile tänu! Sa oled kui õige mees igas tükis oma kohust täitnud.“
Äkitselt olid koerad luikedeks moondatud, tõusid lendu ja lendasid oma teed. Kuhu? — seda ei ole tänini veel keegi kuulnud ega näinud.
Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees, ning aitas oma vendi, et ka nemad aegamööda nõukateks meesteks said.
Õnne-rublatüki kinkis ta oma vanema venna esimesele pojale vaderi-andeks, üteldes:
„Kui ta noormehe-eas ükskord kodunt välja läheb, siis andke temale see vaderi-kingitus teele kaasa, miska ta samuti maailmas võib läbi saada, kui mina läbi sain ja õnne leidsin.“
