Mehe rohket kalasaaki nähes läks eidekese nägu lahkeks. Ta rookis kalad viivitamata puhtaks, riputas soola peale ja pani nad pajaga tulele. Nii palju paitamist ja armastuse sõnu kui täna, ei olnud mees kaua aega oma naise suust kuulnud.
„Vaata, kullake, mis hea õnn sul on, kui minu soovimist täidad,“ ütles naine, kui kalarooga sõi.
Sedaviisi läks neil elu nädalapäevad väga rõõmsalt ja rahulikult edasi, just nagu esimestel päevadel pärast pulmi. Mees tõi iga päev jõelt kübaratäie kalu, mis mõlemale maitsesid. Pühapäeva lõunal aga tõmbas naine esimest korda nina krimpsu ja ütles:
„Noh, mis pergeli lugu see on! Kas sa paremat toitu mulle enam ei jõua lauale tuua kui neid kalaraipeid? Need on mulle läilaks läinud, süda ei taha enam vastu võtta!“
Mees küsis, mis ta siis kalade asemele igatseb.
Naine kostis:
„Värske lihaga keedetud leem ja sealiha oleksid mulle kõige enam mokka mööda.“
Mees lubas küll teisel päeval tema himustamist täita, siiski läks tal meel nukraks, kui ta mõtlema hakkas, kas vähil võimalik peaks olema seda naise himu täita.
Teisel päeval päikese tõusu ajal jõekaldale jõudes hüüdis ta arglikult:
„Vähk, vennike, urkast! |
Silmapilk sirutas vähk oma sõrad kaldale ja küsis:
„Mis sa tahad, vennike?“
Mees kostis:
„Mul omalt poolt ei oleks küll midagi tahtmist, aga minu naisele ei maitse enam värsked kalad, vaid ta igatseb teist toitu.“
Vähk naeratas ja küsis, mis toitu naine siis igatseb. Ja kui vähk naise himustamist oli kuulnud, ütles ta:
„Mine koju ja koputa igal hommikul kolm korda väikese sõrmega söömalaua külge ja ütle käskides: „Värske lihaleem ja sealiha lõunaks lauale!“ Siis pead sa soovitud rooga saama. Aga palun sind, ära lase ennast naise himude sulaseks teha, muidu võiksid sa hiljem kahetseda, kus kahetsus aga enam ei aita.“
Mees tegi teisel päeval nagu vähk talle oli õpetanud. Nõnda kui kästud, seisiski lõunaks roog laual. Ja jälle oli niisama mahe lugu majas kui esimesel päeval kaladega; naine oli vaga kui tuike ja püüdis kõik teha, mis ta mehe silmist arvas lugevat, et see temale meelepärast võiks olla.
142
