Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/114

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kui päästja tema käsu oli täitnud, kartis ta oma silmade pettust. Silmnägu oli tal küll endine, aga uhked kuninglikud riided, siidist, sametist ja kullast olid üsna võõrad.

„Kes neid minu selga on sünnitanud?“ küsis noormees.

Tark kostis:

„See oli märsikese viimane töö sinule. Edaspidi ei ole sulle enam tema ega minu abi pikemalt tarvis, sest et sa mõne päeva pärast kuningale väimeheks ja hiljem ise kuningaks tõused, kui vana rauk oma väsinud silmad kinni on pannud. Sellega loodan ma sulle oma võla tasunud olevat.“

„Rohkem kui tuhat korda!“ hüüdis mees rõõmuga.

Mõne päeva pärast peeti kuninga väimehe pulmad, ja kui aasta hiljem vana kuningas mulda oli läinud, tõusis väimees kuningaks.