Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/108

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kui mees natuke aega oli vaevaga edasi pugenud, läks pime tee korraga nii laiaks, et ta püsti võis käia. Nõumees sundis teda julgesti edasi minema.

Tüki aja pärast hakkas pisut valguse äima pimedale teele kumendama, kuni mees viimaks lausa valguse kätte jõudis. Seal seisis lai haljas muru tema silmade ees ja rohkesti poole versta kaugusel üks suur sinikivist ehitatud elumaja.

„Pane tähele!“ ütles nõumees, „mis ma sulle nüüd õpetan, ja täida kõik tükid täielikult, muidu ei või sa kuningatütart vangist mitte päästa. Seal sinises näkimajas elab kadumaläinud kuningatütar. Kaks karu seisavad ööd ja päevad väravavahiks, et ükski elav loom sisse ega välja ei või minna. Neid peame lepitama. Võta oma märsike, kui meie sinna saame, ja sunni teda, et ta enese mesipuuks moondab. See anna karudele ette ja poe nende selja tagant tuppa. Seal tahan sulle pikemalt õpetust anda.“

Väravasse jõudes kuulis mees karude mõmisemist, mis teda argseks tegi; aga kui ta koledaid loomi värava prao vahelt oli näinud, kukkus tal süda korraga püksi. Siiski võttis ta märsi seljast ja sundis teda mesipuuks muutuma. Silmapilk seisis suur mesipuu tema ees, nii raske, et mees teda tõsta ei jõudnud. Aga karud olid meehaisu ninasse saanud, lükkasid ise värava lahti ja tormasid mesipuu kallale, nii et neil aega ei olnud meest tähele panna. Mees tõttas nende selja tagant õue ja sealt otsekohe toa ukse poole, mis õnneks lukus ei olnud.

Nõumees ütles:

„Paremal pool kambril on kuldvõti ees, pööra sellega uks lukku ja pista võti enesele tasku, siis ei pääse vana näkk sealt välja. Pahemal pool kambris, kus hõbevõti ees, istub kuningatütar vangis, keda sa päästma pead.“

Kui mees kuldvõtmega ukse oli lukustanud, kuulis ta kambrist koledat mõuramist, nii et toa seinad vabisesid! Aga ta pistis võtme tasku ja ruttas hõbevõtmega ukse ette. Ukse lahti teinud, nägi ta kuningatütart kurtes sängi peal istuvat. Võõrast meest nähes ehmatas kuningatütar, aga kui mees oli ütelnud, et ta teda vangist päästma on tulnud, kargas neitsi rõõmsasti sängist põrandale.

Noormees ütles:

„Meie ei tohi siin pikemalt aega viita, vaid peame sedamaid teele minema, enne kui karud mesipuu jõuavad tühjendada.“

Siis võttis ta kuningatütre käest kinni ja talutas ta ukse ette. Karud olid mesipuu kallal tööl, ega pannud nende tulemist tähele. Kikivarvul tasaselt astudes pääsesid nad karude selja tagant õue-


108