Vorstipaine viisid tavalisesti külapoisid. Kuulda saanud, et kuskil naabritalus teeb perenaine või peretütar vorste, lõid nad kampa, ajasid kasuka pahempidi selga jne. ja viskasid paine vorstitegijale kaela. Kui vorstid valmis, pidi vorstitegija painetoojatele vorsti andma[1].
Mõnes kohas tehti külarahvale üllatuseks veel eriline vorst. Võeti mingisugune puu, painutati vorstitaoliseks, mässiti kaltse ja takku ümber, kasteti vette ja kanti välja külma kätte. Hommikul pimedas viidi see „vorst“ salaja naabritalusse[2]. Rõngus tõrvati vorstipaine ja tõsteti kepi varal reele. Peremees ja sulane sõitsid ligemasse talusse ja viskasid vorstipaine majarahva nägemata uksest sisse puhtale põrandale. Paine saajad ruttasid seda kohe edasi viima. Nii kestis edasiviimine mõnikord mitu päeva[3]. Haljalas viidi ometi õiget vorsti ümbruskonna vaestele inimestele[4].
Kuskil Valga pool võetakse mitme meetri pikkune soolikas, puhutakse õhku täis, köidetakse mõlemast otsast kinni ja visatakse naabri pere tuppa. Kes on suutnud teisele ennem „vorsti visata“, osutub uusaastal ümbruses kõige virgemaks[5]. Rõngus tehti õlgedest inimene, sellele pandi vorst kaela ja viidi teise talu ukse taha[6].
Häädemeestel keeldi vorstitegemise ajal vanduda, — muidu oleks vanapagan tühistanud vorstisöömisest saadava kasu[7]. Üldse peeti vorstide tegemist mingiks pühalikuks toiminguks, mis täielikku vaikust nõudis.
Rääkimine ja tulle puhumine mõjutasid vorstide lõhkemise. Lõhkenud vorsti häbeneti lauale panna[8]. Kodaveres topiti seamagu täis. Niisugust täidetud magu nimetati mauguks. Põltsamaal kutsuti pudruga täidetud lambasoolikat „tedreks“ ja loodeti „tedre“ söömisest uusaastaks head lambaõnne[9]; Mihklis aga nimetati neid moikadeks[10]. Saaremaal nimetatakse jõuluvorste makkideks. Vorste küpsetati jõuluõhtul kas pannil ahjus või ahju peal kerisel, kust neid söömaajal lauale toodi. Toris pandi vorstid lepamalakatele küpsema[11], Hallistes kerisele kaseokstele[12],
- ↑ E 65608.
- ↑ E 67562.
- ↑ E 68871.
- ↑ E 72379.
- ↑ E 68167.
- ↑ E 75018.
- ↑ E 67384.
- ↑ E XV 61.
- ↑ E 64891.
- ↑ E 65025.
- ↑ E 65050.
- ↑ E 67147.
