jahust, harvemini kaera- ja odrajahust[1]. Mõnikord laenati odra- ja kaerajahu ja küpsetati nendest jõulusepikut[2].
Eestis ei panda kuigi palju rõhku sellele, millal lõigatud või pekstud vilja jahudest jõululeiba tehakse. Rootsis sellevastu on lugu teine. Seal rõhutatakse tihti, et jõululeiba tuleb teha viimsest viljavihust, nimelt seda või neid leibu, mis kogu jõuluaja leiduvad laual ja mida vahel kevadeni, isegi lõikuseni alal hoitakse vaateleibadena. Muud leivad, sepikud, saiad, mis määratud jõuluaegseks söömiseks, küpsetati ükskõik missugusest jahust. Vaateleivad jõululaual olid pandiks põllumajanduse, eriti karja edendusele ja tulevasele viljakasvule.
Vaateleivad laual avaldavad mõju suvise hea viljasaagi kohta. Jõululeibadesse pistetakse ahju pannes viljapäid või aga õlekõrsi, igaühe majaelaniku jaoks üks pea või kõrs. Neist viljapeadest ja kõrtest ennustatakse tulevikku. Kelle viljapea või õlekõrs ahjus täiesti põlenud, sureb tuleval aastal; kelle oma poolpõlenud, haigustub; kelle oma veata, jääb terveks[3]. Mõnes kohas pannakse jõuluõhtul jõululeiva alla soola iga majaelaniku nime peale; kelle leib soola ära sulatanud, sureb sel aastal[4]. Teisal jälle iga majaelaniku kohta soolatera orika silmaks; selle tera sulamise kohta ei anna üleskirjutised aru[5].
Saardes pandi jõululeivale väike valge narmastega rätik katteks peale[6].
Tarvastus kaeti pool pätsi leiba ja kausikesetäis liha linaga kinni. Need seisid kogu pühadeaja laual ega tohtinud neid keegi süüa[7]. Räpinas pandi kõige suuremasse leiba küünal põlema hea lõikuse saavutamiseks[8]. Kohtlas toodi vanaaasta ööl kõik leivad tuppa, et uusaastal leib majast ei lõppeks[9].
Leibade laual pidamine jõulu- ja vanaaasta öösi põhjendab leivajätku, toitude puudus laual — nälga[10]. Kohati nõutakse, kolm leiba pandagu ööseks lauale; kohati ei rõhutata leibade arvu, vaid tehakse lihtsalt leiva laual olemine tingimuseks. Nagu jõulus loodetakse mitmekordsest söömisest vanaaasta öösi leiva
- ↑ E 64540 (7) < Lüganuse.
- ↑ Folkminnen och folktankar 1925, III 10.
- ↑ EKS 4° 5, 44.
- ↑ E XV 6.
- ↑ E 8° 1, 18.
- ↑ E 65166 (1).
- ↑ E 68704 (1).
- ↑ E 71690.
- ↑ E 72592.
- ↑ H I 3, 89.
