kambri ukse: Kas sa ei tea, et sinna ei tohi minna! Seal on ju vaimud! Neid ei või tülitada![1]
Hallistes lõpetati jõululaupäeval töö aegsasti, et rahupühad võiksid alata[2].
Jõulurahu nõue tõi endaga kaasa rahu tegemise kõikidega, kellega kuidagi vaenu satutud, tõi kaasa andeksandmise ja äraleppimise. Pärnu pool lepiti kirikusse sõidul vihameestega, et täielik rahu valitseks[3]. Toris nõuti, et jõululaupäeval kirikusse sõites pidi vihamehe juurde sisse minema ja ära leppima, sest vihamehed ei pääsevat kirikuuksest läbi[4]. Palamusel viidi sel puhul külakosti kaasa ja lubati tulevikus ilma riiuta ja tülita elada[5].
Helmes pandud jõulurahu rikkujale rangid kaela[6]. Muidu püüti rangide varal ometi tulevikku teada saada.
Esimesel jõulupühal käidi kirikus, aga ei käidud võõrsil. Ja seda just jõulurahu pärast. Vähemalt esimene püha tuli kodus vaikselt mööda saata. Tihti eksiti ometi selle nõude vastu, nimelt lähemate sugulaste poolt.
Karksis väidetakse, et esimesel pühal ainult nõiad ringi käivad. Külalise äramineku järele suitsutati kõik tarbeasjad üle. Suitsutamist peeti abinõuks nõiduse vastu[7]. Hiiumaal visati esimesel pühal majasse tulnud külalisele tuhka selga[8]. Ülepea kardeti Hiiumaal, et esimesel pühal külaliseks mineku puhul perekonnatülid tekivad[9].
Külaskäimine esimesel pühal oli Soomes niisama keeldud[10]. Rootsiski peeti jõulurahu pärast kinni samasugusest viisist[11].
Kadrina kihelkonnas ei lubatud esimesel pühal lapsigi külasse minna. Lapsi hirmutati sel puhul, et külas neile rangid või pastlad kaela, luuakonts sabasse seotakse[12]. Harjumaal kuskil seotud esimesel pühal külalisele saba taha[13]. Vändras avaldati jõuluõhtul öömaja palujale vaenlikkust; niisugune paluja kihutati hurjutades minema[14].
- ↑ E XV 33.
- ↑ E 65045 (4).
- ↑ E 65089 (4).
- ↑ E 65205 (1).
- ↑ E 72698.
- ↑ E 72669.
- ↑ E 65371 (5).
- ↑ E 65428 (2) < Reigi, Kõpu.
- ↑ E 65503 (3) < Pühalepa.
- ↑ Häyhä, Joulun vietto 45.
- ↑ Celander, Nord. jul I 257.
- ↑ E 67782.
- ↑ E 67951.
- ↑ E 68004.
